Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- EA - NOORUS JA VANADUS
- 229 - Inimese iga, selle kestus, tagasipöördumatus, sõlmpunktid, etapid jne
- 230 - Noorus kui külviaeg: milliseks nooruses kujuned, selliseks jääd; nooruses õpitakse, vana ei muutu ega arene enam; tööta ja kogu noorena, siis on vanana võtta
- 231 - Noor on tugev, terve, sitke, agar, tuline, ilus jne; vana on väeti, tõbine, rabe, tuim, näotu jne. Vanadus on rõõmutu ja vaevaline
- 232 - Vana kont on sitkem
- 233 - Vana läheb arust nõdraks, lapsikuks
- 234 - Mitmesugust ea ja mõistuse, "aru ja habeme" vahekorrast
- 235 - Noor on rumal, oskamatu, vana on tark, kogenud; noor võtku vanalt õpetust; vanad nõule, noored jõule
- 236 - Vana on kaval, kogenud: oskab ohte vältida, heast lugu pidada jne
- 237 - Vana on ohtlikum, kurjem, äkilisem kui noor
- 238 - Austa vanu, suhtu neisse mõistvalt, ära naera ega pilka
- 239 - Inimene pole kunagi vana. Vanaduse varjamine
- 4558 - Kurat on põrgus vana, inimene ei ole vana - 7
- 2178 - Siis on inimene vana, ku ta hauda mädaneb - 1
- 9905 - Tee ruttu ja käi ruttu, siis ei ütle keegi, et sa vana oled - 2
- 240 - Mitmesuguse east, noorusest ja vanadusest
- EB - LAPS. LAPSED JA VANEMAD
- EC - POISS JA TÜDRUK. ARMASTUS, RIKUTUS, VALLASLAPS
- ED - NAISEVÕTT JA MEHELEMINEK
- EE - ABIELU. MEES JA NAINE
- EF - ABIELURIKKUMINE. LAHKUMINEK
- EG - ABIKAASA SURM. TEINE NAINE. LESK
- EH - VAESLAPS JA VÕÕRASEMA
- EI - SUGULASED, OMAKSED
- EJ -
- EK - KOLIMINE. HULKUR. KODUTU
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID