Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- EA - NOORUS JA VANADUS
- 229 - Inimese iga, selle kestus, tagasipöördumatus, sõlmpunktid, etapid jne
- 230 - Noorus kui külviaeg: milliseks nooruses kujuned, selliseks jääd; nooruses õpitakse, vana ei muutu ega arene enam; tööta ja kogu noorena, siis on vanana võtta
- 231 - Noor on tugev, terve, sitke, agar, tuline, ilus jne; vana on väeti, tõbine, rabe, tuim, näotu jne. Vanadus on rõõmutu ja vaevaline
- 13543 - Vanadus kannab kaalendrit enese ihu külles - 2
- 7502 - Noorel nugise silmad, vanal varese silmad - 50
- 4947 - Käre silmäd neidisellä - 3
- 7525 - Noorõ elo oll ku lill, mis haina pääl häidzes - 1
- 7499 - Noorel kerge jalg - 1
- 7468 - Eks noo ise hüppab ikka üle, vana pugegu alt läbi - 1
- 13522 - Vannu ase aho pääl, laste paik paja all - 4
- 13494 - Vana tatt om lühvka pallo võrksamb ku pistü - 1
- 3592 - Kepp om noorele häbis ja vanale abis - 1
- 13404 - Vana inimese jalg on niisama raske kui noore inimesel pakk jalgus - 1
- 13399 - Vana inimene ja heinakoorem on üks - 2
- 808 - Hallitõbi habemes, hallitõbi ka keha sees - 1
- 6095 - Kik luu ja kondi vanal progisese - 1
- 13442 - Vanalt kondid vastavad - 1
- 13484 - Vana samm kahandab jõudu, noore samm kasvatab jõudu - 1
- 2112 - Inimene läheb vanemaks, tõbi läheb nooremaks - 80
- 12271 - Tobi tottub, mies vanetub - 4
- 13406 - Vana inimest ravitsede või vana saabast parandede - 1
- 13449 - Vana mees on inimese lõpetus - 1
- 13450 - Vana mees, vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide ninaalune - 4
- 13394 - Vana hopõn varessilõ - 1
- 13393 - Vana hopõn pin'ele ni krungitsalõ - 1
- 7507 - Noore nahk venib - 7
- 12045 - Toores luuk õigub jälle - 1
- 13398 - Vana inime ei suuda söömata elada, noor elab ikka kondi varal - 1
- 7533 - Nuur hobõnõ käip ennembä ilma kaaruta kui vana - 1
- 8823 - Pikäst jääse' piirõiva', armirõiva' jääse' abarast - 1
- 13436 - Vanal om iki tilk nina otsan - 2
- 7540 - Parem noorel kuub kui vanal kasukas - 1
- 7497 - Nuur tüdrik, sel küpseb põrsas põvves, kana kaindlas ja nisuleib nisa all - 10
- 13418 - Vana koer lääb malgage karja, noor koer lääb ilma malgata; vana inime lääb malgage tühü, noor lääb ilma malgata - 1
- 7481 - Kui noor oled, lähed, kohe tahad, kui vana oled, viias, kohe ei taha - 1
- 7528 - Noorõl tulõ päivä puudus, vanal jääs üle - 1
- 2132 - Inimene saab vanemaks, tuimus tuleb ligemalle - 1
- 13546 - Vanainime mte tunnõ enäm muud rõõmu, kui uiõd pastlad tehäkse - 1
- 10276 - Kui seitsekümmend täis oled, saad koera viisi — kaks aastat korraga - 1
- 13356 - Läät esi vanast, lätt õnn ka vanast - 2
- 13545 - Või vanadusest hunikut on - 1
- 13486 - Vanas läät, vaeses jäät - 6
- 13463 - Vanan valus elu - 2
- 13480 - Vanad päävad vaevapäävad - 7
- 13190 - Vaiv om vanas saia, hää om vanan elada - 60
- 706 - Esimene hella põli, keskmine kulla põli, viimane aga vilets põli - 2
- 6873 - Mettuks mullale vaja - 2
- 13483 - Vana saba sallis pallugi - 1
- 13471 - Vana olgu vaiki, sant saisku paegah - 1
- 232 - Vana kont on sitkem
- 233 - Vana läheb arust nõdraks, lapsikuks
- 234 - Mitmesugust ea ja mõistuse, "aru ja habeme" vahekorrast
- 235 - Noor on rumal, oskamatu, vana on tark, kogenud; noor võtku vanalt õpetust; vanad nõule, noored jõule
- 236 - Vana on kaval, kogenud: oskab ohte vältida, heast lugu pidada jne
- 237 - Vana on ohtlikum, kurjem, äkilisem kui noor
- 238 - Austa vanu, suhtu neisse mõistvalt, ära naera ega pilka
- 239 - Inimene pole kunagi vana. Vanaduse varjamine
- 240 - Mitmesuguse east, noorusest ja vanadusest
- EB - LAPS. LAPSED JA VANEMAD
- EC - POISS JA TÜDRUK. ARMASTUS, RIKUTUS, VALLASLAPS
- ED - NAISEVÕTT JA MEHELEMINEK
- EE - ABIELU. MEES JA NAINE
- EF - ABIELURIKKUMINE. LAHKUMINEK
- EG - ABIKAASA SURM. TEINE NAINE. LESK
- EH - VAESLAPS JA VÕÕRASEMA
- EI - SUGULASED, OMAKSED
- EJ -
- EK - KOLIMINE. HULKUR. KODUTU
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID