Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- EA - NOORUS JA VANADUS
- 229 - Inimese iga, selle kestus, tagasipöördumatus, sõlmpunktid, etapid jne
- 230 - Noorus kui külviaeg: milliseks nooruses kujuned, selliseks jääd; nooruses õpitakse, vana ei muutu ega arene enam; tööta ja kogu noorena, siis on vanana võtta
- 7479 - Kuida sa noorelt kasvad, nenda sa vanalt jääd - 2
- 7486 - Mis noorelt haritud, sest vanadus ei võõrdu - 6
- 7473 - Kes noorelt valetab, see vanalt varastab - 5
- 7475 - Kes noorelt varastab, see seda vanana ei jäta - 2
- 1448 -
- 13854 - Kiä varsah vehmrest vällä viskas, tuu vanah kah - 1
- 731 - Kui haanikelt jo hapu olet, mis sis veel, ku präos läät - 2
- 7478 - Kiä noorõlt nuiatükk, tuu vanalt puupala - 1
- 7469 - Ken noorelt nobe, see virk vananagi - 20
- 7543 - See viis, mis noorelt õpib, see vanalt peab - 20
- 7503 - Noorelt hõlbus õppida, vanalt raske vastata - 1
- 7541 - Parem noores eas õppida kui vanas kahetseda - 1
- 1451 - Miä hummukult ei olõ opnu, tuud ei opi õdangult ammugi - 1
- 2490 - Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - 140
- 13858 - Varsan õpid, vanan pead - 55
- 4707 - Mis kutsikun õpit, vanan penin peat - 8
- 3306 - Karu õpetatakse ikki noorelt murdma - 1
- 13412 - Vana karu ei õpi tantsima - 30
- 13414 - Vana koera enam ei õpeta - 1
- 13339 - Kes vanast koerast enam linnukoera õpetab - 1
- 13338 - Kes vanast enam teldriks saab - 1
- 13520 - Vanna ul'le imp jovva-ai ar' opada - 1
- 9092 - Kust üks hea puu tahab sünnitada, see annab ennast painutada - 1
- 7534 - Nuur puu paindus, vana puu murrus - 1
- 13478 - Vana puu ei lase ennast enamb painutada - 4
- 13323 - Ei vana vits enam kõlba väädiks - 1
- 208 - Ega aisast enam juhivitsa saa - 1
- 1449 - Ku hummugu olõ-õi saanu, sõs saa-ai õdagu ammuki - 1
- 7512 - Noor inimene peab kõigega harjuma nagu konn märjaga - 1
- 7580 - Noorus on külviaeg - 6
- 5148 - Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel (mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas) - 40
- 7483 - Mida noorelt külvad, seda vanalt lõikad - 70
- 7572 - Kuidas nooruses küli, nõnda vanaduses vili - 1
- 7574 - Mida noorus kokku paneb, seda vanadus leikab - 3
- 7577 - Mis noorus kokku paneb, seda vanadus ees leiab - 10
- 7575 - Mis noornal kokku paneb, see vanumis sööb - 1
- 7472 - Kes noorelt nobe koguma, sel vanuni vara süüa - 4
- 2158 -
- 7544 - Võta noorelt nõgla otsast, vanast peräst võtad siis väitsega - 4
- 13344 - Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis - 2
- 7529 - Nuorelt rabad, vanalt magad - 1
- 7535 - Ole nooren häste nobe, siis saad vanan vaadata - 3
- 5310 - Ku laisk olt latsõpõlvõst saani, sõs nälgä näed, ku vanas saad - 1
- 7570 - Kes noorusen ei püvva, see vanadusen ei levva - 1
- 7571 - Kes nooruses hooletu, see vanaduses õnnetu - 1
- 7508 - Noores eas kerge elu, vanas eas kerjamine - 1
- 1450 - Kui hommikul lauluga, siis õhta nutuga - 1
- 7474 - Kes noorelt vana om, piat vanalt nuur olema - 2
- 231 - Noor on tugev, terve, sitke, agar, tuline, ilus jne; vana on väeti, tõbine, rabe, tuim, näotu jne. Vanadus on rõõmutu ja vaevaline
- 232 - Vana kont on sitkem
- 233 - Vana läheb arust nõdraks, lapsikuks
- 234 - Mitmesugust ea ja mõistuse, "aru ja habeme" vahekorrast
- 235 - Noor on rumal, oskamatu, vana on tark, kogenud; noor võtku vanalt õpetust; vanad nõule, noored jõule
- 236 - Vana on kaval, kogenud: oskab ohte vältida, heast lugu pidada jne
- 237 - Vana on ohtlikum, kurjem, äkilisem kui noor
- 238 - Austa vanu, suhtu neisse mõistvalt, ära naera ega pilka
- 239 - Inimene pole kunagi vana. Vanaduse varjamine
- 240 - Mitmesuguse east, noorusest ja vanadusest
- EB - LAPS. LAPSED JA VANEMAD
- EC - POISS JA TÜDRUK. ARMASTUS, RIKUTUS, VALLASLAPS
- ED - NAISEVÕTT JA MEHELEMINEK
- EE - ABIELU. MEES JA NAINE
- EF - ABIELURIKKUMINE. LAHKUMINEK
- EG - ABIKAASA SURM. TEINE NAINE. LESK
- EH - VAESLAPS JA VÕÕRASEMA
- EI - SUGULASED, OMAKSED
- EJ -
- EK - KOLIMINE. HULKUR. KODUTU
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID