Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- 218 - Elu ja surma vahekordi: meeldivus / kardetavus, ühtekuuluvus, vastavus jne
- 219 - Inimene on surelik; surm on möödapääsematu, tuleb kunagi ikka; surma eest ei saa pageda
- 220 - Surm ei tule hõlpsasti, põhjuseta; surmal palju põhjusi
- 221 - Surm võib tulla igal hetkel, ei teata ette, ei küsi luba
- 222 - Surma ootuspärasusi ja paradokse: tõbise ja terve, vana ja noore surm; surm ei taha pakutut
- 223 - Raske elavat suretada
- 224 - Surnu matmine. Matjaid vähem kui pärijaid. Pärandus
- 2543 -
- 10729 - Kus surm, seal muld - 40
- 6875 - Muld määtas, liiv leotas - 3
- 6223 - Maar'amaa vasta võtt, panõ hot midä kuuljalõ üteh hauda - 1
- 814 - Hame saab haua kajujalle, kindad kirstu tegijale - 1
- 769 - Küll hais matab - 4
- 10711 - Kus surija sureb, sinna vara jäeb - 1
- 3101 - Küll kamsa kasijad on, oleks nenda koolja koristajad ollad - 1
- 9632 - Kõik on riista riidlejad, ei ole koolja koristajat - 1
- 9321 - Küllap pärijaid on, oleks surijaid olemas - 30
- 9322 - Eks sii peri, kes pera ei tea; eks sii korja, kes kommet ei tea - 1
- 11252 - Küll see sööb, kes lõunat magab - 12
- 8379 - Palumata pärijad, varumata vara - 1
- 1917 - Igav on elava persest õnne uodata - 1
- 10780 - Surnu pära ja naise vara ei kesta kaua - 11
- 1875 - Härra and ja amme palk ja surnu pärandus sööb teist vara nagu rooste rauda - 12
- 225 - Suhtumine surnusse: leinamine, respekt; mälestus surnust; surnu vähendab kulusid
- 226 - Surnu ei tule tagasi; surnuga ei saa enam kohtuda (elavaga saab)
- 227 - Surm lõpetab kõik maised tööd, võlad, mured, rõõmud jne, annab rahu ja puhkust
- 228 - Surm võrdsustab kõik; rikkust ei vii hauda kaasa; rikkal kibe surm
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID