Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- 209 - Tervis on suur rikkus, kallim kui raha ja toidus
- 210 - Haigus käib mööda inimesi, tuleb ootamatult, ei sõltu meie tahtest
- 211 - Tõbi taandub visalt; lihtsam tervist hoida kui haigust ravida
- 212 - Tervis ja välimus, toitumus, söögiisu, töövõime, käitumine jne
- 213 - Haigus ja laiskus, teesklus. Terve ei usu tõbist. Tõbist ära naera
- 214 - Haiguste, valude, traumade spetsiifikast, kergusest ja raskusest
- 14854 - Ütsä nädäli peräst kaose üütõbe - 1
- 10203 - Sarlad rikuvad kõrvad, lietrid silmanägemist - 1
- 14204 - Vellatse veha ja paklase palanu ei parana - 1
- 987 -
- 11369 - Sügelised olgu hundi sügada - 1
- 813 - Hambavalu olgu kivi, kändude katsu - 1
- 812 - Hambavalu ja kõrvavalu on kõige hullemad - 1
- 10548 - Mis sitt silmavalu vai pask pallatõbi; kae, hambahaigus ja varbavalu — nii võtva mihel meele pääst - 25
- 1799 - Tuu om hädä, mis haltas - 5
- 760 - Haigus on kerbu suurune, aga härja raskune - 1
- 215 - Haiguste seos kalendriga
- 216 - Haigus ja abi. Maarohte jm ravivahendeid. Skepsis tohtri, apteegi, haigla suhtes
- 217 - Haigus ja surm; haigus on surma saadik; haiguse vastu on rohtu, surma vastu mitte
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID