Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- 209 - Tervis on suur rikkus, kallim kui raha ja toidus
- 210 - Haigus käib mööda inimesi, tuleb ootamatult, ei sõltu meie tahtest
- 211 - Tõbi taandub visalt; lihtsam tervist hoida kui haigust ravida
- 212 - Tervis ja välimus, toitumus, söögiisu, töövõime, käitumine jne
- 213 - Haigus ja laiskus, teesklus. Terve ei usu tõbist. Tõbist ära naera
- 12074 - Parem see, kes tuppa situb, kui see, kes parsil magab - 1
- 115 - Kellel one aega, see one haige; kes ei viitsi, sel one viga - 2
- 14158 - Viitsimisest tuleb viga, jalatõstmisest tõbi - 1
- 764 - Mõni haigus on laiskuse haigus - 1
- 752 - Kes ise ei õle haige õld, sie ei usu tõise hädä - 1
- 11967 - Terve ei taipa tõbist ega tõbine tervet - 1
- 13521 - Vanna võit naarda, a hädälist naargu-ui, vanast lätt egäüts - 11
- 214 - Haiguste, valude, traumade spetsiifikast, kergusest ja raskusest
- 215 - Haiguste seos kalendriga
- 216 - Haigus ja abi. Maarohte jm ravivahendeid. Skepsis tohtri, apteegi, haigla suhtes
- 217 - Haigus ja surm; haigus on surma saadik; haiguse vastu on rohtu, surma vastu mitte
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID