Vanasõnaraamat
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- 209 - Tervis on suur rikkus, kallim kui raha ja toidus
- 11979 - Tervis on inimisele kõige kallimb varandus - 6
- 11981 - Tervis on vaese inimese rikkus - 2
- 4455 - Olgu kuhi kulda vai mägi hõbedat, kui tervist ei ole, ei massa kõik midagi - 1
- 13073 - Vaene om tuu, kel tervüst ei ole - 2
- 11974 - Kel tervüs um, tuu või varra saia, aga varaga tervüst inämb ei saa - 1
- 13684 - Mis tuust varandusõstki hääd, ku pää valutas - 1
- 6922 - Mure tuleb muidugi, aga tervist ei saa ostagi - 1
- 5718 - Ärä ikku leiba, ike hambit - 2
- 210 - Haigus käib mööda inimesi, tuleb ootamatult, ei sõltu meie tahtest
- 211 - Tõbi taandub visalt; lihtsam tervist hoida kui haigust ravida
- 212 - Tervis ja välimus, toitumus, söögiisu, töövõime, käitumine jne
- 213 - Haigus ja laiskus, teesklus. Terve ei usu tõbist. Tõbist ära naera
- 214 - Haiguste, valude, traumade spetsiifikast, kergusest ja raskusest
- 215 - Haiguste seos kalendriga
- 216 - Haigus ja abi. Maarohte jm ravivahendeid. Skepsis tohtri, apteegi, haigla suhtes
- 217 - Haigus ja surm; haigus on surma saadik; haiguse vastu on rohtu, surma vastu mitte
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID