Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DEA - Joomine, viin ja õlu. Kõrts
- 195 - Viina toime on tugev; viin võtab võimuse, läheb magusaks, muutub vajaduseks, võimatu loobuda
- 196 - Joobnu näoilme ja kõnnak
- 197 - Joomine ja söömine: viinanälg suurem kui leivanälg; viin tõstab söögiisu jne
- 198 - Viina toime emotsioonidele, mõistusele, kõnele. In vino veritas
- 199 - Viin ja kõrtsiskäik raiskavad aega, kõrtsist raske lahkuda
- 200 - Viin laostab vara ja tervise, paneb vastutama, hukutab hinge, viib hauda, põrgu jne. Kõrts kui kuradi tempel
- 201 - Joodiku naine ja joodik naine. Ära anna lapsele viina
- 202 - On joomisest hullemaid pahesid: laiskus, kurjus, vanadus jne
- 203 - Joodikul on õnne; Jumal hoiab joodikut, annab talle; joodiku raha ei lõpe
- 204 - Joo, aga pea piiri. Kuidas mees, nii mõõt. Viin ei kipu ise kallale
- 205 - Ära keeldu joomast: see ei tee kahju, on loomulik ja õigustatud
- 206 - Viina "positiivseid" toimeid ja funktsioone: kaotab mured, virgutab, on rohuks, peaparanduseks, külakostiks, pidujoogiks, pistiseks. Kõrtsiskäik toob head. Joomakombeid
- 2478 - Juu viina, sõs ei olõ sul piina - 1
- 14127 - Suul süäme kinnitus ja viin vaesõ rõõmustus - 14
- 14120 - Viin rõõmustab, leib kinnitab - 1
- 8999 - Putel om ihu tervüs ja süäme rõõmustus - 1
- 14119 - Viin raha katk, / aga siiski tervise jätk - 1
- 10772 - Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi - 30
- 14110 - Viin on küll hea silmarohi, aga ei jaksa üle nina saada - 1
- 4789 - Kut sa tunned köhu ohtu, / siis sa otsi viinast rohtu, et surm soost vöitu äi saa - 1
- 14111 - Viin om külmarohi - 1
- 14105 - Viin om kõturohi - 2
- 14099 - Viina miestä virguta, olut anda voima - 7
- 11591 - Tapp on noorile häbiks, vanale abiks - 1
- 4051 - Kes koer kisub, selle karvadega suitsetakse - 11
- 14112 - Viin on meesterahva külakaker - 1
- 14113 - Viin on metsavahi nõid - 1
- 14095 - Viinaga tuleb, viinaga läheb - 2
- 14647 - Õlut jooma — õndsaks saama, taari jooma — taeva saama - 4
- 1536 - Hukka läävä une magaje, raisku läävä raha lugeje, kõrda läävä kõrtsin käije - 8
- 3966 - Kes kodun, om plendsi, kes kõrdsin, om piiga - 1
- 7108 - Müödapäivä müllüd käüväd - 4
- 8742 - Mis peus, see suus - 35
- 207 - Õlu. Õlle ja viina võrdlusi. Õlle ja kalja valmistamine
- DEB - Suitsetamine, piip, tubakas
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID