Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- 190 - Söögikorrad. Õhtune kõhutäis, söömata magamaminek
- 1452 - Paremb hommugu varra iväte kui kik päe ilma olla - 1
- 11313 - Süümaig, konas süvväs, lõuna, konas peetäs, õtak tule iks omal ajal - 8
- 14628 - Õlekubu antakse õhtuks, lõngakera lõunaks - 5
- 14530 - Õhtul võetas kõtt hõlma - 11
- 14526 - Õhta läheb kõht õlile - 25
- 14540 - Õhtune kõhutäis jäeb omale - 8
- 14811 - Üö magab maksullagi - 2
- 8 - Ennem jäta aasta palk kui õhtune kõhutäis - 25
- 11305 - Surm vahib päitsis, kui õhtu söömata magama lähed - 5
- 4785 - Ku' kõtt tühi, sis tulõ-õi uni - 1
- 11240 - Kes söömalda, tuu unelda - 2
- 11279 - Söömata magama, löömata ülesse - 10
- 11259 - Parem söömata magama minna kui murega üles tõusta - 1
- 191 - Söögikordade arvu, toidu tugevuse kalendaarne muutumine
- 192 - Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID