Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- 177 - Suu tunneb maitset, ihkab paremat. Maius. Hea söök saab rutem otsa
- 178 - Toitude hinnanguid ja võrdlusi maitse, tugevuse, jagususe jm poolest
- 179 - Küps ja toores
- 180 - Paks parem kui vedel, rasvane parem kui vesine. Parem veidigi väge toidus kui üsna ilma
- 181 - Toidud, millega leiba ei sööda. Toidud, mis leiba raiskavad
- 182 - Silk, leib, sool - tõhus igapäevatoit
- 183 - Sool kui maitseaine ja isupeletaja. Hapu
- 184 - Liigne maius ja raiskamine, aga ka ülemäärane koonerdamine söögiga toovad kahju
- 185 - Kõhutäie suhtelisus. Mõõdupidamisest söömisel. Liigse apluse kahjulikkus
- 186 - Mida on, seda süüakse. Kui pole paremat, aitab halvemgi; saab läbi söömatagi. Osav keetja tuleb toime vähesegagi. Vesi jm "toidujätkud" ja surrogaadid
- 187 - Solgist ja kõlbmatust toidust. Võõrkehad söögis
- 13973 - Veega võib jänu aeada, kiviga ei või mitte isu aeada - 4
- 3617 - Keed ei sünni keeduksesse - 1
- 11251 - Kõik ei kõlba süvvä, mis silmäge näed - 1
- 2155 - Inemene om hullõmb eläjät, tä süü kõik ar - 2
- 1113 - Kõik om hää, mis kõttu täidap - 1
- 11427 - Kõik sünnib süüa, mis suus ei karju - 3
- 12025 - Toit kõik, mis süä võtt - 2
- 13215 - Tuu olõ-õi vagõl, mia esi ar' süüt, tuu om suur, mis hindä ar' süü - 1
- 3536 - Mes keele peal kepe, see leeme peal lepe - 1
- 14288 -
- 5726 - Leisik liiva ja nael karvu sööb iga inimene aastas ära - 6
- 3330 - Kui karv suus, siis ökatis südames - 1
- 11434 - Ega süsi süänd muuda - 1
- 1238 - Hiir olla enne ütelnud inimesele: "Mind ennast sa küll ei söö, aga mu sitta pead sa küll sööma" - 7
- 10601 - Solgisurma põle keegi surnud - 12
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID