Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- 177 - Suu tunneb maitset, ihkab paremat. Maius. Hea söök saab rutem otsa
- 178 - Toitude hinnanguid ja võrdlusi maitse, tugevuse, jagususe jm poolest
- 179 - Küps ja toores
- 180 - Paks parem kui vedel, rasvane parem kui vesine. Parem veidigi väge toidus kui üsna ilma
- 181 - Toidud, millega leiba ei sööda. Toidud, mis leiba raiskavad
- 182 - Silk, leib, sool - tõhus igapäevatoit
- 183 - Sool kui maitseaine ja isupeletaja. Hapu
- 184 - Liigne maius ja raiskamine, aga ka ülemäärane koonerdamine söögiga toovad kahju
- 185 - Kõhutäie suhtelisus. Mõõdupidamisest söömisel. Liigse apluse kahjulikkus
- 186 - Mida on, seda süüakse. Kui pole paremat, aitab halvemgi; saab läbi söömatagi. Osav keetja tuleb toime vähesegagi. Vesi jm "toidujätkud" ja surrogaadid
- 6219 - Maamees keedab meri vett ja järv kala, rannamees — meri kala ja järv vett - 1
- 3962 -
- 3444 - Mida katel keidab, sene suu sööb - 2
- 2903 - Mis kaoh, tuu katlah; mis lehma nisah, tuu laua pääl - 2
- 5644 - Mis lehmä nisast tsilkahas, tuu keele pääle lipsahas - 1
- 4107 - Koer sööb paljugi, elab vähemaga ka - 5
- 11293 - Süüakse suured söömad, elatakse piskuga ka - 7
- 10937 - Kui ei saa suuri, siis peab sööma peeni - 1
- 9027 - Puhk pudruga, kamps karaskiga - 1
- 3216 - Ku kapsta innõ umma süvvä, muud ei olõ, sis um puul nälgä, a ku kapstit ka inäb olõ-õi, sis um jo otsani nälg - 1
- 6954 - Must puder pool nälga - 1
- 11302 - Süü sõs ka, ku ei ole - 1
- 10834 - Susi sillõ söömätägi - 2
- 3878 - Kui kirves veel alles, saab ikki süüa: kirves patta ja vars paja alla - 1
- 8657 - Hää pernane kiit rattapulgast ka pudru - 3
- 8656 - Hää perenaene tege kasukahõlmast õhtusöögi - 1
- 5673 - Kui leib otsas, siis tee podisid - 5
- 9805 - Kui rootsi vangi ei ole, siis siruta silku, kui silku ei ole, siis söö silgu silmavett - 1
- 9061 - Kui Punik ei lüpsa, siis Mustik lüpsab ikka - 2
- 146 - Aganas on leiva jätku, humalad on ölle jätku, vesi pitka piima jätku, tuhk on tubaka jätku - 165
- 2900 - Kaev toidab peret - 1
- 3031 - Kakuleib hapu leba abimees - 1
- 5697 - Leib on vaese mehe sai - 1
- 3274 - Kardul oo vaese leeva jätk - 1
- 8592 - Tahad, et pere vähem sööks, siis tee silda alla - 2
- 187 - Solgist ja kõlbmatust toidust. Võõrkehad söögis
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID