Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- 177 - Suu tunneb maitset, ihkab paremat. Maius. Hea söök saab rutem otsa
- 178 - Toitude hinnanguid ja võrdlusi maitse, tugevuse, jagususe jm poolest
- 179 - Küps ja toores
- 180 - Paks parem kui vedel, rasvane parem kui vesine. Parem veidigi väge toidus kui üsna ilma
- 181 - Toidud, millega leiba ei sööda. Toidud, mis leiba raiskavad
- 182 - Silk, leib, sool - tõhus igapäevatoit
- 183 - Sool kui maitseaine ja isupeletaja. Hapu
- 184 - Liigne maius ja raiskamine, aga ka ülemäärane koonerdamine söögiga toovad kahju
- 185 - Kõhutäie suhtelisus. Mõõdupidamisest söömisel. Liigse apluse kahjulikkus
- 9003 - Kui putru, nii kõttu - 1
- 9004 - Kui putru puus, sis nahka vinnüs - 3
- 11224 - Söök läheb söögi peale, löök ei lähe löögi peale - 65
- 3829 - Kirik pole kunagi nii täüs, et papp sise ei mahu - 2
- 4779 -
- 7684 - Ei nälg nuolejes lähe - 5
- 11235 - Kes süües kõhtu täis ei saa, ei saa lakkudes ammugi - 3
- 3025 - Õgas kiäki kattõ kõttu süü-üi - 1
- 4774 - Egas kõtt mõista-ai kõnõlda' - 1
- 4773 - Ega kõtul miilt ei olõ, ku hindäl miilt ei olõ - 3
- 11269 - Söö ja mõista meelt - 2
- 11265 - Sööge' ja perä jätke' pinele - 1
- 10456 - Silmadesse mahub enamb kui suhu - 1
- 2668 - Enamb jumalavillal jakku kui ahnel kõttu - 3
- 11236 - Kes liiast sööb ja liiast joob, see omal vatsal vaeva teeb - 2
- 189 - Ahne söömine teeb kõtul valu, kasin ihu magab rahuge - 2
- 12656 -
- 1131 - Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revestada - 45
- 13900 - Parem vatsa rebestada kui hüva rooga üle jätta - 40
- 186 - Mida on, seda süüakse. Kui pole paremat, aitab halvemgi; saab läbi söömatagi. Osav keetja tuleb toime vähesegagi. Vesi jm "toidujätkud" ja surrogaadid
- 187 - Solgist ja kõlbmatust toidust. Võõrkehad söögis
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID