Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- 177 - Suu tunneb maitset, ihkab paremat. Maius. Hea söök saab rutem otsa
- 178 - Toitude hinnanguid ja võrdlusi maitse, tugevuse, jagususe jm poolest
- 179 - Küps ja toores
- 180 - Paks parem kui vedel, rasvane parem kui vesine. Parem veidigi väge toidus kui üsna ilma
- 181 - Toidud, millega leiba ei sööda. Toidud, mis leiba raiskavad
- 182 - Silk, leib, sool - tõhus igapäevatoit
- 183 - Sool kui maitseaine ja isupeletaja. Hapu
- 184 - Liigne maius ja raiskamine, aga ka ülemäärane koonerdamine söögiga toovad kahju
- 8295 - Paremb pala hoiõtas iks perrä - 1
- 11229 - Edimält süü mõrro, tuori kae makust - 1
- 11292 - Söö sööki, ära söö söögi hääd - 5
- 6349 - Mis maias otsib, seda maias leiab - 1
- 6334 - Mag'aus rahakoti lag'aus - 1
- 9019 - Kes tahab puhast leiba süüa, / sel pea tuleb maja müüa - 1
- 6356 - Ära harine maiust ajama: üks naene sööb ära üheksa lehma koore - 1
- 6344 - Maias iks mao palutas - 11
- 6348 - Majas mago saat santma - 1
- 6342 - Ei maial ole osa ega näljatsel leent - 2
- 162 - Ahi ahne, pott nõid - 1
- 5702 - Leib süü ar' hammõ säläst - 1
- 9021 - Puhas leib ajab kõhu lõhki - 1
- 10301 - Sebik sööb vana leivä ärä - 1
- 5689 - Leib olõ-õi' minnij, kiisla olõ-õi' ima - 1
- 5681 - Leiba hammusta ühe hambaga ja liha ühe hambaga - 1
- 8288 - Paks pada palotas pudro - 1
- 8504 - Peen pikkele ulatub, paks paigale jääb - 6
- 13901 - Lagja vatsk, tühi kõtt - 2
- 8773 - Piiragu petvä arh, a vatsa jätvä vaesõst - 1
- 9007 - Pudrol laga mago, vadsal suurõ' silmä' - 1
- 13903 - Vatsk maja laotus, pudõr perre piätüs - 1
- 7744 - Nätse nihutes, karask kahantes - 1
- 3224 - Karask om talu kadu, puder talu kasu - 4
- 13902 - Vatsk aja vargillõ, karask aja kargama - 6
- 10033 - Sake saat santma, vetel veda viirde - 25
- 10035 - Sakkõpudõr laota-ai latsi, vettel külh - 3
- 7745 - Nätsk leib ja toores pird — maja häöng mõlemba - 1
- 3058 - Kes ka kala silmad ära sööb, see jäeb elu sees näljatseks - 1
- 3044 - Kala nina ja saba ei sööda mitte, sellepärast et kala ennemuiste olla öölnud: "Jäta mu tatine nina ja sitane saba ikka söömata" - 2
- 3055 - Kala ütelnud: "Jumal hoidku mind üleliia vaese või rikka kätte sattumast: rikas nülib naha seljast, vaene silmad peast" - 22
- 185 - Kõhutäie suhtelisus. Mõõdupidamisest söömisel. Liigse apluse kahjulikkus
- 186 - Mida on, seda süüakse. Kui pole paremat, aitab halvemgi; saab läbi söömatagi. Osav keetja tuleb toime vähesegagi. Vesi jm "toidujätkud" ja surrogaadid
- 187 - Solgist ja kõlbmatust toidust. Võõrkehad söögis
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID