Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- 177 - Suu tunneb maitset, ihkab paremat. Maius. Hea söök saab rutem otsa
- 178 - Toitude hinnanguid ja võrdlusi maitse, tugevuse, jagususe jm poolest
- 179 - Küps ja toores
- 180 - Paks parem kui vedel, rasvane parem kui vesine. Parem veidigi väge toidus kui üsna ilma
- 181 - Toidud, millega leiba ei sööda. Toidud, mis leiba raiskavad
- 182 - Silk, leib, sool - tõhus igapäevatoit
- 10438 - Parem silk-leib kohu sees / kui kuldtukat pihu sees - 1
- 10442 -
- 10443 - Silk-leib sirutab, kali-leib kasvatab, võileib võibutab - 5
- 8757 - Piimaga kasvata vasikaid, silgu-leivaga mehi - 1
- 10444 - Silkusöönd mehed olla tugevad - 1
- 10432 - Kes silku sööb, see vilku lööb - 5
- 10435 - Silk on talupoja südamekinnitaja - 1
- 5700 - Leib, silk ja hapu taar on talomehe igapäevane toit - 2
- 10440 - Silk-leib ja raavivesi — nied on saarlase toit - 1
- 10439 - Silgust-leivast ega härjäkünnist mies ei tüdine - 1
- 5668 - Kui leib ja silk om majah, sis nälgä õi olõ - 2
- 5669 - Kui leib ja taar majas, siis ei ole nälga - 1
- 10608 - Kui sool ja leib käes, siis ei sure inimene nälga - 1
- 10612 - Sool ja leib teeb põsed punaseks - 1
- 183 - Sool kui maitseaine ja isupeletaja. Hapu
- 184 - Liigne maius ja raiskamine, aga ka ülemäärane koonerdamine söögiga toovad kahju
- 185 - Kõhutäie suhtelisus. Mõõdupidamisest söömisel. Liigse apluse kahjulikkus
- 186 - Mida on, seda süüakse. Kui pole paremat, aitab halvemgi; saab läbi söömatagi. Osav keetja tuleb toime vähesegagi. Vesi jm "toidujätkud" ja surrogaadid
- 187 - Solgist ja kõlbmatust toidust. Võõrkehad söögis
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID