Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- 177 - Suu tunneb maitset, ihkab paremat. Maius. Hea söök saab rutem otsa
- 178 - Toitude hinnanguid ja võrdlusi maitse, tugevuse, jagususe jm poolest
- 179 - Küps ja toores
- 180 - Paks parem kui vedel, rasvane parem kui vesine. Parem veidigi väge toidus kui üsna ilma
- 4525 - Mis hakkab kulbi külge, see hakkab kondi külge - 1
- 11476 - Hea tahe suutäis on enam kui vesine kõhutäis - 1
- 11177 - Innep sõrmõotsakõnõ rasva seeh ku käsi künnärpääni vii seeh - 2
- 8300 - Parõmp pala pakso kui maotäüs vedelat - 1
- 8276 - Ega paksu paguje menna - 1
- 8279 - Mida paksemb pala, sedä jämeb julk - 1
- 8285 - Paks maksab raha - 7
- 8282 - Paks ikka parem kui paljas vesi - 2
- 8278 - Meda paksemb, seda paremb - 2
- 8289 - Paks param pöhjas - 1
- 8759 - On piimasupp, oura põhjast; on lihasupp, kurni päält - 1
- 5823 - Lihaleent liipa pealt, kalaleent kaapa põhjast - 13
- 3041 -
- 3067 - Mida suurem kala, seda paksem leem - 1
- 7759 - Otav kala, laih liim - 35
- 10433 - Parep silk supin ku ilma rasvate - 1
- 11198 - Parem sääse kints kapsas kui üsna ilma lihata - 1
- 12344 - Parem täi kapsastes, kui ei rasva raasukest - 3
- 13951 - Ega vesi verd anna - 2
- 14207 - Küll saa villand vedilät, / üle huulte hudilat - 1
- 181 - Toidud, millega leiba ei sööda. Toidud, mis leiba raiskavad
- 182 - Silk, leib, sool - tõhus igapäevatoit
- 183 - Sool kui maitseaine ja isupeletaja. Hapu
- 184 - Liigne maius ja raiskamine, aga ka ülemäärane koonerdamine söögiga toovad kahju
- 185 - Kõhutäie suhtelisus. Mõõdupidamisest söömisel. Liigse apluse kahjulikkus
- 186 - Mida on, seda süüakse. Kui pole paremat, aitab halvemgi; saab läbi söömatagi. Osav keetja tuleb toime vähesegagi. Vesi jm "toidujätkud" ja surrogaadid
- 187 - Solgist ja kõlbmatust toidust. Võõrkehad söögis
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID