Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- 177 - Suu tunneb maitset, ihkab paremat. Maius. Hea söök saab rutem otsa
- 178 - Toitude hinnanguid ja võrdlusi maitse, tugevuse, jagususe jm poolest
- 14498 - Värske soe sai olla nagu noor naine - 1
- 14497 - Värske kala, hea kala - 1
- 3045 - Kala om kullah, aga pää om mullah - 1
- 10370 - Sia pia ja siia pia, hane pia ja hauvi pia - 3
- 872 - Havi pea sees on rohkem varandust kui vaese mehe aidas - 4
- 3046 - Kala om üts kallis asi, ossa ei massa ommetegi - 1
- 5810 - Liha lõpes lõegaten, kala lõpes kakaten, a muna — üte süüt, tõist saat - 1
- 5809 - Lihal oo kont ja kalal oo okk, aga tuhvel üks selge toiduke - 1
- 3275 - Kartohvel on kallis toit — küll putrajes, küll patrajes, küll kalujega keitajes - 2
- 3279 - Kartul on küll kallis asi, aga leeva vasta tühi asi - 1
- 4469 - Paremb kuiv leeväkandsäk ku paar pudõrat - 2
- 3431 - Kasukanikas kasvatab, rammukanikas teeb paksuks, jõukanikas annab jõudu - 2
- 151 - Aganane leib ei seisa kaua kõhtus - 1
- 8118 - Kus ossi, sääl tussi - 1
- 3218 - Kapsasupp ja loomaliha, see teeb kergeks mehe keha - 8
- 833 - Hapud kaapsad, haneliha — see ajab silmad pungi piha - 3
- 3082 - Kalasupp ja kalaliha / tegeväd kindlaks mihe kihä - 1
- 14298 - Või-leib kaitseb karja, liha ja leib veab sõnnikut - 1
- 1226 - Herneleemega saab heinamaale, tanguleemega tahatuppa, uppeleemega ukse alla - 2
- 9006 - Puder om puhas vaskajuuk, ua, herne mehe süük - 3
- 9009 - Tanguputru on ülä aia hüppädä - 2
- 838 - Hapurokaga saab ahu peale, läätsileemega lääve lattu - 1
- 5022 - Kördiga ei saa kaugemale kui üle aja hüpata, pudruga saab ommeti teise perese - 20
- 3704 - Kiisliga saab kindad kätte, kördiga saab köie rekke, pudruga pool sülda puid koju - 20
- 3705 - Kiisliga saad üle aia hüpata - 13
- 2896 - Kaerakile kõhutäis pidanud aga nii kaua vastu, et vaata kord üle katuse, kui juba kõht tühi - 2
- 3286 - Kartulepudruga ei saa kaugemal ku üle kiviaia - 1
- 4379 - Kops koera roog, maks maia mehe roog - 1
- 12801 - Upin õks ullisüük, mari mag'ahussüük - 1
- 4249 - Kohvi kosutab, tie lahutab - 1
- 10338 - Kes sea hännast enne süüa saand on - 1
- 179 - Küps ja toores
- 180 - Paks parem kui vedel, rasvane parem kui vesine. Parem veidigi väge toidus kui üsna ilma
- 181 - Toidud, millega leiba ei sööda. Toidud, mis leiba raiskavad
- 182 - Silk, leib, sool - tõhus igapäevatoit
- 183 - Sool kui maitseaine ja isupeletaja. Hapu
- 184 - Liigne maius ja raiskamine, aga ka ülemäärane koonerdamine söögiga toovad kahju
- 185 - Kõhutäie suhtelisus. Mõõdupidamisest söömisel. Liigse apluse kahjulikkus
- 186 - Mida on, seda süüakse. Kui pole paremat, aitab halvemgi; saab läbi söömatagi. Osav keetja tuleb toime vähesegagi. Vesi jm "toidujätkud" ja surrogaadid
- 187 - Solgist ja kõlbmatust toidust. Võõrkehad söögis
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID