Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- 177 - Suu tunneb maitset, ihkab paremat. Maius. Hea söök saab rutem otsa
- 10909 - Suu on kõege esimene mõõt - 1
- 10930 - Suu tunnep hää rua, perse hää hobese - 5
- 10929 - Suu tund soolatse asja, kaal karvatse pala - 1
- 823 - Hanil om küll luine vassar, küll siski ära tund, mis kivi, mis terä - 4
- 10892 - Kelle suu sie seinapragu on - 10
- 10891 - Suu ei ole sarvest - 10
- 10927 - Suu tahab hiad, perse paremat - 1
- 1041 - Hää süüja suust, makus mak'ja meelest - 1
- 6329 - Magus maitseb igal mehel - 1
- 6345 - Maias inimene tahab hiad parema piale - 1
- 499 - Edevale hea, maiale magus - 25
- 6343 - Maiale on kõik magusad, sealihad ja kanamunad - 1
- 6347 - Maias maitseb kõik ja käritu katsub - 15
- 6341 - Ega maialt magusa täü - 1
- 8400 - Midä paremb pala, sedä suuremb suutäis - 3
- 8556 - Peni igä piirakul, kassi igä karaskil - 1
- 5814 - Liha toob ligidale, kapsad viivad kaugele - 6
- 8115 - Osa süüakse nii kui mäge - 4
- 5711 - Leivätä ei saa läbi, aga saia piab ka saama - 1
- 178 - Toitude hinnanguid ja võrdlusi maitse, tugevuse, jagususe jm poolest
- 179 - Küps ja toores
- 180 - Paks parem kui vedel, rasvane parem kui vesine. Parem veidigi väge toidus kui üsna ilma
- 181 - Toidud, millega leiba ei sööda. Toidud, mis leiba raiskavad
- 182 - Silk, leib, sool - tõhus igapäevatoit
- 183 - Sool kui maitseaine ja isupeletaja. Hapu
- 184 - Liigne maius ja raiskamine, aga ka ülemäärane koonerdamine söögiga toovad kahju
- 185 - Kõhutäie suhtelisus. Mõõdupidamisest söömisel. Liigse apluse kahjulikkus
- 186 - Mida on, seda süüakse. Kui pole paremat, aitab halvemgi; saab läbi söömatagi. Osav keetja tuleb toime vähesegagi. Vesi jm "toidujätkud" ja surrogaadid
- 187 - Solgist ja kõlbmatust toidust. Võõrkehad söögis
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID