Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- 173 - Nälg tuleb ootamatult. Pikk peenike ja lühike jäme nälg
- 174 - Kõht ei lase end narrida. Nälg on kibe ja ebameeldiv, mõjub meeleolule ja välimusele
- 175 - Nälg on kuri kubjas: sunnib tööle, kuritegudele, ohtudesse, alandustesse jne (täis kõht teeb laisaks)
- 176 - Nälg teeb toidu magusaks, sunnib kõike sööma, teeb aplaks ja täitmatuks
- 7703 - Nälg pand kõige nahka, põud pand kõige põske - 1
- 7714 - Nälläge süvväs, põvvage palas, kehvusege korjates kik kokku - 3
- 2409 - Ku' juvva tahat, om vesi ka mesi - 1
- 12678 - Tühi köht on vaese mehe leivakörvane - 1
- 12673 - Tühi kõht on kõige parem leivakõrvane - 40
- 12672 - Tühi kõht on kõige parem kokk - 40
- 12648 - Mida tühjem kõht, seda magusam leib - 3
- 12674 - Tühi kõht teeb leivale saia magu - 7
- 7699 - Nälg keedab magust leent - 4
- 11291 - Söö siis, kui leival saia magu on - 4
- 4783 - Kui kõht tühi, siis maitseb söök kõige parem - 3
- 7706 - Nälg rua suolab - 8
- 7726 - Näljatsel maitseb roog - 1
- 2281 - Isunu sööp jahtunugi ära - 5
- 4784 - Ku kõtt tühi, siss om rapanse-leväl ka mesi sehen - 1
- 7708 - Nälg süü nädsa leevä, tühi kõtt jürä kale kooriku - 1
- 7722 - Nälgäne süöb varestki - 1
- 7721 - Nälgäne süöb jänestki - 3
- 8693 - Küläp perse põrsa sööma paneb - 4
- 12635 - Ega tühi kõht lõhki ei lähe - 1
- 7685 - Ei nälja perast kedagi ole veel aia taha visatud - 1
- 7730 - Nällane sööb silmadega - 1
- 12675 - Tühi kõtt ei jätä putru lavva pääle - 1
- 7725 - Näljasel ei ole põhja all - 1
- 7719 - Anna nällätsele penile veidi vai pallu, aga konagi ta täis ei saa - 1
- 7718 - Nälgind koer ei lähe enne ära, kui lake otsas on - 1
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID