Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- 173 - Nälg tuleb ootamatult. Pikk peenike ja lühike jäme nälg
- 174 - Kõht ei lase end narrida. Nälg on kibe ja ebameeldiv, mõjub meeleolule ja välimusele
- 11318 - Ega süömine tõrkuda lase - 2
- 7395 - Narri kõhtu üks kord, kõht narrib sind üheksa kord - 1
- 4771 - Ega kõht pole koeraks narrida - 15
- 4802 - Kõtt olõ-õi lätläsest pettä - 1
- 7681 - Ega nälga nõkkuta - 1
- 3521 - Mis nüüd keekott kergelgu, ega nälg naline mees ole - 3
- 12353 - Täis kott ja kõht on rasked kanda, aga tühjad veel raskemad - 2
- 7690 - Kes ei ole nälgä nännü, sii ei mõesta elu - 1
- 5735 - Leivanälg on suur, seda suurem veel veenälg - 3
- 7702 - Nälg on õhakast terävämb - 1
- 7704 - Nälg paneb mehe kepsu lüümä - 1
- 5698 - Leib pole küll suur asi, aga paneb ka küllalt kepsu lööma, kui teda ei ole - 2
- 11286 - Pini om söönü vihhas, ineminõ om näläne vihhas - 25
- 7723 - Näljane täi kibedamine hammustab - 15
- 12657 - Tulõ-õi tühä kõtuga piir õi naar - 1
- 3622 - Kui keskpaik kõva, siis otsad laulvad - 4
- 4796 - Kõht täis, meel hea; mis vaja, see varna otsas - 10
- 12208 - Tunnukse ikka, mis vee veeretud, ei tunta saia söödud - 18
- 7732 - Nällatse kutsiku om ikki kublan - 1
- 175 - Nälg on kuri kubjas: sunnib tööle, kuritegudele, ohtudesse, alandustesse jne (täis kõht teeb laisaks)
- 176 - Nälg teeb toidu magusaks, sunnib kõike sööma, teeb aplaks ja täitmatuks
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID