Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- DA - INIMESE VÄLIMUS. PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI
- DB - MAGAMINE, UNI. UNENÄGU
- DC - TOIT JA SÖÖMINE
- DCA - Toidu vajalikkus ja tähtsus. Austus toidu vastu, käitmine söögi juures
- 168 - Toidu tähtsus. Söömata ei saa elada
- 12026 - Toit on enam kui meie - 1
- 5703 - Leib on vanem kui meie - 15
- 5701 - Leib, suul, tuli, vesi — kõkõ vanõmba' - 2
- 5680 - Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä - 1
- 5687 - Leib ja suul one peremiis majan - 1
- 5695 - Leib on peremees - 5
- 5730 - Ei kanna sa leeväkotti, leeväkott kand sinnu - 1
- 5740 - Väike leiväröömukõne — inimese rõõmukõne - 1
- 5736 - Ega leväpalake paha-i tee - 1
- 5717 - Õgas leib lauda murra-ai - 1
- 5709 - Leiva suutäis kõhu täiteks, rahakopik tarbe tasuda - 1
- 11332 - Sööda suud nii kaua, kui ta sööb - 8
- 11370 - Eks sügise näe, mis suvi on toond - 1
- 10925 - Suu särel, suu säünjämelgi - 1
- 14801 - Öö kooles, ega kõtt ei koole - 7
- 169 -
- 170 - Küll toit sööjaid leiab
- 171 - Söögist sõltub tööjõud: söönu jaksab teha, nälginu mitte; kes tubli sööma, see tubli tööle (ja vastupidi)
- 172 - Söönu hea sööta
- DCB - Nälg; tühi ja täis kõht
- DCC - Söögi maitse ja toiteväärtus. Hea ja kehv söök. Kokkuhoid söögiga
- DCD - Leiva- jm söögitegemisõpetusi
- DCE - Humoristlikke definitsioone, paradokse, õpetusi jms toitude ja nende söömise ning toime kohta
- DCF - Söögikorrad. Söömauni
- DCG - Söömine ja seedimisprotsess
- DD - AEVASTUS, SÜLG
- DE -
- DF - HAIGUS JA TERVIS
- DG - SURM
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID