Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- CA - TEEKOND, SÕIDUD, VEOD
- CB - METSA- JA EHITUSTÖÖD. HOONED. KÜTE, VALGUSTUS
- CC - ASJAD, RIISTAD, ANUMAD
- CD - KEHAKATTED JA NENDE VALMISTAMINE
- [145-148] - Ketramine ja kudumine
- [149-156] - Rõivad ja jalatsid
- 149 - Õmblemine ja riie (mitmesugust)
- 150 - Kuidas ise, nii riie. Meest tuntakse kehakatetest
- 151 - Riie pole määrav, ei häbista ega austa
- 152 - Uus ja vana riie; rõivaste säästmisest
- 153 - Parem kehva kehakattega kui paljas; parem paigatu (või paljas) kui katkine; ihu tähtsam kui riie
- 154 - Hästi süüa või hästi riides käia?
- 155 - Suur ja väike jalats, kinnas, rõivas
- 156 - Üksikute rõivakomponentide tähtsusest (müts, püksid, põll, tanu, vöö)
- 7120 - Müts on mehe au - 6
- 7396 - Narri meest, ära narri mehe mütsi - 155
- 7119 - Mütsita mees mõistuseta, tanuta naene tahtmiseta - 1
- 9378 - Parem püksata kui mütsata - 1
- 9380 - Püksata mees, sarvita härg - 1
- 7273 - Naine põlleta kui lehm sabata - 1
- 1221 - Helmitä enen kahi, polleta kaige pere kahi - 1
- 9181 - Põll on naise puhtus, tanu on naise ehe - 2
- 9182 - Ää mine põlleta põllale ja tanuta külatänavale - 2
- 9180 - Põlleta ei tohtida üle põranda menna, aga tanuta võida teise peresse küll menna - 4
- 7291 - Naise peävä tanoga üle läve minemä - 1
- 1018 - Hääl rüäl om ööke ümmer - 1
- 157 - Rõivad külmakaitsena. Ketramis-, kudumis- ja rõivastumiskalender
- CE - PUHTUSEPIDAMINE, SÖÖDIKUD
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID