Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- CA - TEEKOND, SÕIDUD, VEOD
- CB - METSA- JA EHITUSTÖÖD. HOONED. KÜTE, VALGUSTUS
- CC - ASJAD, RIISTAD, ANUMAD
- CD - KEHAKATTED JA NENDE VALMISTAMINE
- [145-148] - Ketramine ja kudumine
- [149-156] - Rõivad ja jalatsid
- 149 - Õmblemine ja riie (mitmesugust)
- 150 - Kuidas ise, nii riie. Meest tuntakse kehakatetest
- 151 - Riie pole määrav, ei häbista ega austa
- 152 - Uus ja vana riie; rõivaste säästmisest
- 153 - Parem kehva kehakattega kui paljas; parem paigatu (või paljas) kui katkine; ihu tähtsam kui riie
- 154 - Hästi süüa või hästi riides käia?
- 155 - Suur ja väike jalats, kinnas, rõivas
- 10664 - Sukk lai — jalg soe, kinnas lai — käsi külm - 1
- 10665 - Suur sukk ja kitsas king — need ei kõlba kohugile - 1
- 3911 - Kitsas kinnas, avar tsoog - 1
- 5297 - Mida laiem kalts, seda priskem poiss - 6
- 6169 - Midä lühem, sedä uhkem - 1
- 8813 - Pikka veetas peran, lak'ka kandas kaalan, lühikõst, ahtakõst ei ole kohegi panna - 3
- 11190 - Parem särk lai ja lühike kui pitk ja ahtuke - 1
- 4398 - Parem korts kannas kui vill varbas - 115
- 14203 - Parem vill varbas kui korts kingas - 25
- 4397 - Körts kondsan, vill varban - 1
- 9975 - Saabas kundsal, vill varbil - 1
- 4396 - Ega korts saapas ei karju, aga rakk varbas valutab - 1
- 156 - Üksikute rõivakomponentide tähtsusest (müts, püksid, põll, tanu, vöö)
- 157 - Rõivad külmakaitsena. Ketramis-, kudumis- ja rõivastumiskalender
- CE - PUHTUSEPIDAMINE, SÖÖDIKUD
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID