Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- CA - TEEKOND, SÕIDUD, VEOD
- CB - METSA- JA EHITUSTÖÖD. HOONED. KÜTE, VALGUSTUS
- CC - ASJAD, RIISTAD, ANUMAD
- CD - KEHAKATTED JA NENDE VALMISTAMINE
- [145-148] - Ketramine ja kudumine
- [149-156] - Rõivad ja jalatsid
- 149 - Õmblemine ja riie (mitmesugust)
- 150 - Kuidas ise, nii riie. Meest tuntakse kehakatetest
- 151 - Riie pole määrav, ei häbista ega austa
- 152 - Uus ja vana riie; rõivaste säästmisest
- 2136 - Inimene viskab vana kuue, lind vanad suled - 1
- 2231 - Esi makat, ega rõivas ei maka - 1
- 10504 - Olgu ennemini sinine selgas kut valge vajak: valge on varga eest armas - 1
- 2076 - Kes iga päev ilus, see harvast alasti - 85
- 519 -
- 2223 - Kes iga päev isanda viisi elab, ei sua nädalas kõrda härra õlla - 1
- 9611 - Kel ei ole reherentsäkut, sel ei ole kirikukentsäkut - 3
- 9612 - Ega reieriamutimad ole ikke kirikukriamutimad - 2
- 9614 - Reiereebutus ja kerikupeebutus on mõnel üks - 1
- 3985 - Mis kodus, see koolis; mis karjas, see kabelis - 5
- 3241 - Mis karjas, see kerjas - 1
- 153 - Parem kehva kehakattega kui paljas; parem paigatu (või paljas) kui katkine; ihu tähtsam kui riie
- 154 - Hästi süüa või hästi riides käia?
- 155 - Suur ja väike jalats, kinnas, rõivas
- 156 - Üksikute rõivakomponentide tähtsusest (müts, püksid, põll, tanu, vöö)
- 157 - Rõivad külmakaitsena. Ketramis-, kudumis- ja rõivastumiskalender
- CE - PUHTUSEPIDAMINE, SÖÖDIKUD
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID