Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- BA - MAAVILJELUS
- BB - HEINATEGU
- BC - LOOMAKASVATUS, KODULOOMAD
- BCA - Loomapidamiskalender
- BCB - Loomade toitmine, hooldamine, kohtlemine
- 96 - Loomad ja loomatoit: mida ja kui palju kellelegi; mis kellelegi kõige tõhusam (meeldivam, kahjulik) jms
- 97 - Sööda / hoolda looma hästi (siis on loom sile, veoloom veab, siga lihub, lehm lüpsab, kana muneb, koer haugub, kass püüab hiiri)
- 1479 - Määne huul [=hool], sääne kuul [=kool, surm] - 2
- 209 - Ait on elaja ja Jumal inimese nõid - 1
- 1136 - Saa-ai hää häälitsemata, ei sille süütmätä - 3
- 3100 - Kammi hobust kotiga ja koti põhjaga, aga mitte kammiga - 1
- 1409 - Sui hobest päält ja sisest - 2
- 10430 - Silita hobust seest, siis ei ole suga tarvis - 4
- 1364 - Hobu ärä aja piitsaga, vaid kaertega. - 7
- 14851 - Ütessä süüki anna-ai tuud hobõsõllõ tagasi, mia üte söögiga võlgu jääs - 2
- 11324 - Kuda söödad, nenda sõidad - 15
- 1387 - Kes hoost söödab, see sõidab - 1
- 6026 - Kuida sa looma toidad, nenda ta veab - 1
- 1386 - Kes hoost hoiab, see sõidab - 1
- 1334 - Hobu meil jookseb ohja tõttu, kargab kaaravaka tõttu - 2
- 1346 - Hobune tahab veu ajal üheksa korda öö jooksul üle vaatamist, siis ei jäe hobuse kael haigeks - 4
- 1347 - Hobu oli mus'te rääkind, et muud ta oma suure ja raske töö palgaks äi taha kut seda, et tal kõht oleks alati täis ja kenad rauad all, mis ta jalgadele äi lase haiget saaja mitte - 1
- 1353 - Hobuse rauatamine om hobuse palga masmine - 1
- 8607 - Kui peremehel heinu on, siis härg adral - 1
- 1837 - Härg ütles peremehele: "Pea mind seitse nädalat emapiimas ja lase mind viis aastat ula jooksta, siis pane mind raudäge ette" - 1
- 10354 - Nigu tsika söödät, nii tsiga kasus - 1
- 9213 - Anna põrssale, sis põrssa külest lövvät - 1
- 11325 - Kuidas sa söödad, nenda lüpsad - 3
- 5637 - Lehma sort on salves - 1
- 8758 - Piim olõ-õih lehmäl keele all, piim om keele pääl - 1
- 5640 - Lehm lüpsab suust, kana muneb nokast - 165
- 3126 - Kana lubanu sõs egä päivi üte muna munnõ, ku tal edimädse keväjä haudu lastas ja egä kõrd, ku tiä munõ, mõni terä viljä andas - 1
- 4117 - Kudas koeral süüa antakse, nõnda ta käib karjas - 1
- 4126 - Kuida koer süüa saab, nenda koer haugub - 3
- 11329 - Sööda hästi koera, siis koer haugub kosilasi - 1
- 6931 - Kui Muri ja Tuksi kõtu iist huult kannetas, sis kand Muri ja Tuks kah peremihe varanduse iist huult - 1
- 3389 - Kes kassi ei toida, toidab hiiri - 5
- 3390 - Kes kassi hoit, tuu hoit ka hobõst - 11
- 3397 - Kui kass majas rammus, siis on ka hobune rammus - 1
- 9548 - Rammus kass on hobuste õnn - 1
- 3394 - Kesse kassi kallistab, selle õue õnnistab - 1
- [98-102] - Loomade kohtlemine ja põli
- BCC - Kasu ja kahju loomapidamises
- BCD - Endeid, uskumusi, keelde ja taigu seoses koduloomadega
- BCE - Mitmesugust (peam koduloomade eripära kohta)
- BD - KALAPÜÜK JA MERESÕIT
- BE - KÜTTIMINE, JAHIMEES
- BF - AMETID JA AMETIMEHED
- BG - ERI ELUKUTSETE KÕRVUTUSI. PÕLLUTÖÖ EELISTAMINE. ÜHEKSA AMETIT - KÜMNES NÄLG
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID