Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- BA - MAAVILJELUS
- BAA - Hea / halva aasta ja viljasaagi endeid sügise-, talve- ja kevademärkide (ilma, lindude) järgi
- BAB - Vihm ja põud viljakasvuperioodil
- BAC - Vegetatsioon
- BAD - Saagi seos umbrohuga, mullastikuga jne
- BAE - Põllu- ja metsasaagi seos. Metsasaagiendeid
- BAF -
- BAG - Kuidas põllu eest hoolitsed, nõnda põld sulle tasub
- BAH - Sõnniku ja tuha tähtsus. Väetamine; kütis. Kuivendus
- 57 - Sõnniku ja tuha tähtsus. Väetamine; kütis. Kuivendus
- 11155 - Sõnnik põllumehe tarkus - 2
- 10569 - Sitt on põllumehe jumal - 1
- 2559 - Jumala õnnistus käüp sitarataste takan - 1
- 5648 - Lehmasõnnik on jumalasõnast vägevam - 1
- 2613 - Jumal' um suurõmb kui sitt - 1
- 11153 - Sõnnik on põllumehe kuld - 2
- 14248 - Virtsahaud om põllumehe kullahaud - 2
- 11152 - Sõnnik massab raha - 1
- 10571 - Sitt um pääasi, harimine tsia asi - 1
- 10992 - Suve sitt om talve tagavara - 1
- 10557 - Sitast saab saia - 3
- 10544 - Kus sitakest, seal leivakest - 8
- 10568 - Sitt on leiva ema - 3
- 10566 - Sitt om leib - 1
- 5620 - Kui lautas sõnnikut, siis aitas leiba - 2
- 5621 - Kui laut puhas, siis põld ka puhas - 1
- 6932 - Kui muru rammun, sis põld lahja - 1
- 6205 - Maa nutab, kui ta jääb sõnnikuta - 1
- 12096 - Tuhast tulu toidule, leest lisa leemele - 1
- 12091 - Kes tuhka korjab, sii jahu pillab - 1
- 9186 - Kui põllumees põhku müüb, müüb leiva ka ära - 2
- 8650 - See peremees, kes põhku müüb, sööb ise oma koha ää - 1
- 8617 - Peremees, kes põhku müüb, sandikoti kaela viib - 2
- 6114 - Ega' lõo sita pääl leibä kasu-ui', ku lehmä sitta saa-ai - 2
- 6126 - Lõo situb, lõo leikab - 16
- 14190 - Vanast on vili ütelnu, et ta tammelaastust enne läbi kasvab ku vana pastaldest ja viisraagust - 3
- 2323 - Jaanile ei tohi sõnnikuhaisu ninasse lasta, siis ei kasva hää rukis - 1
- 2352 - Jaanipäevast sitt veet, peetripäevast kesä kündä, jaagapäeväst äestada kolla - 1
- 12797 - Uba oli ütelnud, et tema ei hooligi suurest väetamisest, saavat sellestki, kui naesterahvas tema kasvamise ajal oma kördihännaga kord üle käib - 3
- 2893 - Kaer ütelnud peremehele külviaegas:"Oleks sa mind sinna mua peale külvaks, kus sa odra külvad, ma paneks sulle kalevipüksid kohe jalga" - 12
- 2891 - Kaer olla ütelnud: "Kui peremees seda maad niiviisi hariks, kus ta minu külvab, kui odramaad, siis kasvaksin mina palju parem kui odra" - 1
- 3440 - "Küll ma kasvaksin nagu rüga nii pikaks, kui peremees minu põllust ometi sitase vankriga üle käiks," oli kaer vanast kaebanud - 1
- 9161 - Põld rõõmustab koa siis, kui sõnnikuse vankriga üle minnakse - 3
- 7558 - Noorekuu sees sõnnikuse vankriga üle põllu käia, see on niisama hää kui vanakuu sees sõnnikud vidada - 2
- 13555 - Vanakuu suits on enam kui noorekuu tulimuld - 1
- 9847 - Rukkitüü kasvatab odra poja - 1
- 14773 - Õgas ägli ja adra külest saa-ai põllulõ väke - 1
- 10536 - Sits on sandi siid - 10
- 9162 - Põld tahab põhjani harida, väli valjuste väetada - 1
- 4433 - Kraav on põllu ema - 1
- BAI - Künd ja külv
- BAJ - Saagikoristus. Rehepeks, lina töötlemine
- BB - HEINATEGU
- BC - LOOMAKASVATUS, KODULOOMAD
- BD - KALAPÜÜK JA MERESÕIT
- BE - KÜTTIMINE, JAHIMEES
- BF - AMETID JA AMETIMEHED
- BG - ERI ELUKUTSETE KÕRVUTUSI. PÕLLUTÖÖ EELISTAMINE. ÜHEKSA AMETIT - KÜMNES NÄLG
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID