Vanasõnaraamat
taseneli
A - LOODUS
B - ELATUSALAD JA AMETID
BA - MAAVILJELUS
BAA - Hea / halva aasta ja viljasaagi endeid sügise-, talve- ja kevademärkide (ilma, lindude) järgi
BAB - Vihm ja põud viljakasvuperioodil
44 - Vihm on viljale kasulik
45 - Kevadine lumi, enne-jaanipäevane vihm on kasulik (pärastine on kahjulik)
46 - Põud on viljale kahjulik (kahjulikum kui vihm)
9234 - Põua-aasta — nälja-aasta - 1
9230 - Ega põud ei parande - 1
8510 - Piitri põud paab viljä kinni - 1
6407 - Ku maretipäeva aeg kuiv on, sis on pull tahke - 1
6406 - Kui maretapää kui on, siis tuhli silm jääb vesiseks - 1
5858 - Lina oli kord lausunud: "Päike mu paisutab, vihm venitab, põud põletab peris ära" - 1
14054 - Vihma latse naarava, kuiva latse ikeva - 2
9240 - Põud piap vihma jälled ärä tasuma, aga vihm põua jälgi ei jõvva tasuda - 1
14048 - Parem vihma vili kui põua sõkal - 2
47 - Vihm on kahjulikum kui põud
48 - Vihm ja põud (mitmesugust). Pälk
BAC - Vegetatsioon
BAD - Saagi seos umbrohuga, mullastikuga jne
BAE - Põllu- ja metsasaagi seos. Metsasaagiendeid
BAF -
BAG - Kuidas põllu eest hoolitsed, nõnda põld sulle tasub
BAH - Sõnniku ja tuha tähtsus. Väetamine; kütis. Kuivendus
BAI - Künd ja külv
BAJ - Saagikoristus. Rehepeks, lina töötlemine
BB - HEINATEGU
BC - LOOMAKASVATUS, KODULOOMAD
BD - KALAPÜÜK JA MERESÕIT
BE - KÜTTIMINE, JAHIMEES
BF - AMETID JA AMETIMEHED
BG - ERI ELUKUTSETE KÕRVUTUSI. PÕLLUTÖÖ EELISTAMINE. ÜHEKSA AMETIT - KÜMNES NÄLG
C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
D - BIOLOOGILINE INIMENE
E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID