Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- BA - MAAVILJELUS
- BAA - Hea / halva aasta ja viljasaagi endeid sügise-, talve- ja kevademärkide (ilma, lindude) järgi
- BAB - Vihm ja põud viljakasvuperioodil
- 44 - Vihm on viljale kasulik
- 45 - Kevadine lumi, enne-jaanipäevane vihm on kasulik (pärastine on kahjulik)
- 3670 - Kevadine lumi on kui kord sõnnikut põllule - 40
- 6070 - Esimese mai lumi kaalub Riia linna kulla üles - 1
- 3677 - Kevadine vihm on kullast kallim - 1
- 5628 - Lehekuu vihm valmistab põldu põimamisele - 1
- 10594 - Soe vihm nädal enne jaani / aitab talupoja saani - 1
- 2355 - Jaanipäeva vihm paneb viljale jätku peale - 1
- 14072 - Viienda nädala vihm tuua rukkile poole juurde - 2
- 2321 - Enne jaani vihm om enam väärt kui kuninga kroon - 1
- 14063 - Üks hoog jaaniba-aegset vihma maksab rohkem kui Lehola poolt nurk - 1
- 14044 - Ennejaanipäevane vihm on änäm väärt kui Riia linn - 2
- 2350 - Jaanipäeva ennelõunane vihmariputis kosutab rohkem kud pärastlõunane suur padin - 1
- 2310 - Jakopipäivani satas salve ja pääle jakopipäiva salvest välla - 7
- 2302 - Enne jakopipääva palle vihma, pääle jakopit tule esigi - 4
- 3639 - Kevadel palu vihma, sügisel saab seda ilmagi - 1
- 3676 - Kevadene vihm kosutab, sügisene kautab - 4
- 3675 - Kevadene vesi tark, sügisene loll - 1
- 46 - Põud on viljale kahjulik (kahjulikum kui vihm)
- 47 - Vihm on kahjulikum kui põud
- 48 - Vihm ja põud (mitmesugust). Pälk
- BAC - Vegetatsioon
- BAD - Saagi seos umbrohuga, mullastikuga jne
- BAE - Põllu- ja metsasaagi seos. Metsasaagiendeid
- BAF -
- BAG - Kuidas põllu eest hoolitsed, nõnda põld sulle tasub
- BAH - Sõnniku ja tuha tähtsus. Väetamine; kütis. Kuivendus
- BAI - Künd ja külv
- BAJ - Saagikoristus. Rehepeks, lina töötlemine
- BB - HEINATEGU
- BC - LOOMAKASVATUS, KODULOOMAD
- BD - KALAPÜÜK JA MERESÕIT
- BE - KÜTTIMINE, JAHIMEES
- BF - AMETID JA AMETIMEHED
- BG - ERI ELUKUTSETE KÕRVUTUSI. PÕLLUTÖÖ EELISTAMINE. ÜHEKSA AMETIT - KÜMNES NÄLG
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID