Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- BA - MAAVILJELUS
- BAA - Hea / halva aasta ja viljasaagi endeid sügise-, talve- ja kevademärkide (ilma, lindude) järgi
- 38 - Rikkaliku viljasaagi, hea aasta jms endeid
- 39 - Kehva viljasaagi, näljaasta jms endeid
- 40 - Hea ja paha alternatiiv üheskoos
- 9328 - Hea Pärtäl rajub enne, paha pera - 6
- 6817 - Kui mihklipäeval tuul pöörab, siis viljahinnad ka pööravad - 1
- 4315 - Kui konna villärõuke sisse tükivä, om vili tol aastal otav, omma roti sääl, lätt kallis - 1
- 6391 - Kui mardipäeval sõel selgelt looja läheb, siis tuleb hää vilja-aasta - 23
- 11433 - Sünge jõulupäev tõutab täis viljapäid, selge jõulupäev tühje viljapäid - 1
- 5223 - Ku küündlepäävä kahr ar' käänd tõõsõ küle, sis saa ruttu kevväi ja illos kevväi, ku käänä-äi, sis saa halv kevväi - 1
- 4916 - Kukub kägu kolm päeva enne jüripäeva, siis on hea vilja-aasta, aga kukub kägu kolm päeva pärast jüripäeva, siis on nälja-aasta - 1
- 2817 - Ku jüripäe kased urbas, saava kurba; ku lehtes, saava leiba; ku raagus, saava raha - 1
- 10967 -
- 4915 - Kui kägu tuleb vitsa, siis vilja; kui urba, siis ohtu; kui lehte, siis leiba - 125
- 14814 - Tuleb ööpik lehtis metsa, toob ta vilja-aasta, tuleb ta raagus metsa, toob nälja-aasta - 2
- 790 - Ku halv kevvai, saa hüä suvi; ku kevvai hüä, sis suvi halv - 1
- 41 - Vilja külmumise / mittekülmumise prognoose
- [42-43] - Saagiendeid konkreetsete viljade kohta
- BAB - Vihm ja põud viljakasvuperioodil
- BAC - Vegetatsioon
- BAD - Saagi seos umbrohuga, mullastikuga jne
- BAE - Põllu- ja metsasaagi seos. Metsasaagiendeid
- BAF -
- BAG - Kuidas põllu eest hoolitsed, nõnda põld sulle tasub
- BAH - Sõnniku ja tuha tähtsus. Väetamine; kütis. Kuivendus
- BAI - Künd ja külv
- BAJ - Saagikoristus. Rehepeks, lina töötlemine
- BB - HEINATEGU
- BC - LOOMAKASVATUS, KODULOOMAD
- BD - KALAPÜÜK JA MERESÕIT
- BE - KÜTTIMINE, JAHIMEES
- BF - AMETID JA AMETIMEHED
- BG - ERI ELUKUTSETE KÕRVUTUSI. PÕLLUTÖÖ EELISTAMINE. ÜHEKSA AMETIT - KÜMNES NÄLG
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID