Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- BA - MAAVILJELUS
- BAA - Hea / halva aasta ja viljasaagi endeid sügise-, talve- ja kevademärkide (ilma, lindude) järgi
- 38 - Rikkaliku viljasaagi, hea aasta jms endeid
- 39 - Kehva viljasaagi, näljaasta jms endeid
- 6768 - Ku mõtsal om talvõl rassõ, sis saa rahval ka rassõ aestak - 1
- 11550 - Kui talve ajal puud alati lund täis on, siis ütleb vanarahvas: puud on vaevas ja tuleb vaene aeg - 1
- 11551 - Kui talvel mets on vangis, siis on suvel vili vangis - 1
- 7750 - Kui näriöödel metsad härmas on, siis on tuleva aasta rahvas vangis - 1
- 2362 - Jaanuarikuu sula om nälja ema - 1
- 5214 - Kui küünlabä vihma sajab, tilkuvad põllumehe silmad vett - 1
- 5218 - Kui küünlapäeval nii sula on, et kukk saab katuseräästa alt juua, siis rikuvad kevadel liiad vihmasajud viljapõlde - 3
- 5236 - Küünlapäeva sula ja maretapäeva põud on nälja ema - 10
- 2808 - Kui jüripäeva hommiku vihma sadab, siis rukisaak saab pool vähemb - 7
- 13700 - Varane müristamine, hiline nälg - 1
- 3658 - Kui kevadel on kerge kajuda, siis on raske lõigata sügisel - 1
- 14818 - Ööpik lehtimata metsas, / kerged vihud varda otsas - 2
- 3666 - Kui kevaja vainukägu pal'lu kukk, sis kukvat ta nälgä tõses aastas - 1
- 4917 - Ku kägu hilda kuuk, sis kuuk sõklõid - 1
- 3627 - Ku kesväpää vällän om, sis kuuk kägu nälga - 1
- 40 - Hea ja paha alternatiiv üheskoos
- 41 - Vilja külmumise / mittekülmumise prognoose
- [42-43] - Saagiendeid konkreetsete viljade kohta
- BAB - Vihm ja põud viljakasvuperioodil
- BAC - Vegetatsioon
- BAD - Saagi seos umbrohuga, mullastikuga jne
- BAE - Põllu- ja metsasaagi seos. Metsasaagiendeid
- BAF -
- BAG - Kuidas põllu eest hoolitsed, nõnda põld sulle tasub
- BAH - Sõnniku ja tuha tähtsus. Väetamine; kütis. Kuivendus
- BAI - Künd ja külv
- BAJ - Saagikoristus. Rehepeks, lina töötlemine
- BB - HEINATEGU
- BC - LOOMAKASVATUS, KODULOOMAD
- BD - KALAPÜÜK JA MERESÕIT
- BE - KÜTTIMINE, JAHIMEES
- BF - AMETID JA AMETIMEHED
- BG - ERI ELUKUTSETE KÕRVUTUSI. PÕLLUTÖÖ EELISTAMINE. ÜHEKSA AMETIT - KÜMNES NÄLG
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID