Vanasõnaraamat
taseneli
- A - LOODUS
- AA - MITTEKALENDAARSED VANASÕNAD
- 1 - Öö ja päev. Valgus ja pimedus. Kuu ja tähed
- 2 - Vesi, tuli, kivi, maa
- 3 - Mets, puud, taimed
- [4-8] - Metsloomad ja -linnud
- 4 - Hunt ja karu
- 1650 - Hunt ütleb: "Kassi kannab kaksi kuuda, koera kannab kolmi kuuda, mina neitsi neli kuuda" - 1
- 1648 - Hunt üle aja minnes on suurem kui hobune - 2
- 10809 - Soel om edeots tamminõ, peräots savinõ - 2
- 1608 - Hundile one udu ono, vihim veli ja kaste kaalalõikaja - 5
- 1620 - Hunti toidavad ta jalad - 1
- 1627 - Hunt koera ono - 1
- 10833 - Susi pelgäs pässäotsasuurut pinni inäb ku verstatulbapittut miist - 1
- 1631 - Hunt olla vanast üelnud: "Hobuse jalg põle muud kui takukoonal, hobuse hambad on tulised tangid, härja sarved tulised orad" - 3
- 4931 - Hot't kannulõgi pangõ küpär' päähä, sis ma' pelga' inäbä ku viit kabõhist - 1
- 1649 - Hunt ütelnu vanaste: "Ma kardan põlvekõrgust poisikest enam kui mõrsjatüdrukut" - 2
- 1610 - Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksa mehe jõud, aga ühe mehe aru - 90
- 1639 - Hunt sööb, karu kaitseb - 1
- 3303 - Karust saab mängimees, hundist ei saa iial - 1
- 3297 - Karu kasukas ei karda külma - 1
- 3296 - Karu kardab kõige enam oma kellukesi - 3
- 3292 - Karu elab vanast rasvast - 1
- 3307 - Karu üelnud: "Mussik, muasik sitt mamm, pihlik mehe mamm" - 2
- 10441 - "Silk-leib mehe toit, pihl-pohl minu toit," nii olevat öelnud karu - 1
- 6419 - "Muud marja, musta marja, sitke marja, sitta marja, pihlapuu marja, priisket marja, taad saa tsäuka tsälguta," kahr laulis nii - 1
- 3301 - Karu olema rääkinud, kiitnud punamarju: "Punamarjad — poska marjad, sinimarjad — sita marjad" - 1
- 3308 - Karu üteld, et kui tema metsas magab, siis meesterahvas mängigu lehtpilli ja naisterahvas laulgu, siis tema kuuleb ja teab eest ära minna, aga kui inimene järsku peale tuleb, siis ma koha ta maha murran - 5
- 3305 - Karu teeb kaheksa mehe arve - 1
- 3313 - Parem ikk karu küüs kui jänekse jalg - 1
- 5 - Rebane, mäger, jänes, siil
- 6 - Linnud (kägu, ööbik, kuldnokk, lõoke, vares, harakas, kaaren, pasknäär, öökull, varblane)
- 7 - Kahepaiksed ja roomajad (konn, madu, sisalik, vaskuss)
- 8 - Putukad (rohutirts, mesilane, vaablane, ämblik jne)
- 9 - Ilmastik (mitte-ended): soe ja külm, tuul, udu, kaste, vihm, vikerkaar
- [10-12] - Ilmastik (lähiended)
- AB - AASTARING LOODUSES
- B - ELATUSALAD JA AMETID
- C - SÕIDUD JA KÄIGUD. MAJAPIDAMISTÖÖD. RIISTAD, EHITISED, KEHAKATTED
- D - BIOLOOGILINE INIMENE
- E - EAD JA SOOD. ARMASTUS. PEREKOND JA KODU. SUGULASED
- F - TEGEMINE, SAAMINE, KOGUMINE, KULUTAMINE
- G - OMANDI- JA KLASSISUHTED. SOTSIAALSED INSTITUTSIOONID. VÕIM JA JUHTIMINE. KURITEGU JA KARISTUS
- H - INIMSUHTED ÜLDISEMALT. HEA JA KURI ISELOOMUDES, MÕTETES, SÕNADES JA TEGUDES
- I - ABSTRAKTSEMAID KATEGOORIAID JA VAHEKORDI
- J - MÕISTMATA MÕISTUKÕNESID