Ei saa salata, et olümpiaadi üks eesmärke on huvi äratamine aine vastu, mis tänapäevases linnakultuuris pole just kõige populaarsem. Seetõttu tuleb lõhkuda mõnedki eelarvamused, mis rahvaluulega seoses valitsevad. Kaasaegne folkloristika on ammu kõrvale heitnud seisukoha, et folkloor kuulub olemuslikult minevikku ning on määratud väljasuremisele. Niisamuti pole põhjendatud pidada folkloori kirjanduse "primitiivseks" eelastmeks, mis püsib kuni kirjaoskuse laiema levikuni. Tänapäevase arusaama kohaselt ei hõlma folkloor ainuüksi suulist pärimust, vaid see on hakanud levima ka ajakirjanduse, raadio, televisiooni ning isegi interneti vahendusel. Tegemist on kollektiivse pärimusega, mis tekib, levib ja kaob, kajastades oma ajajärgu maailmavaadet.

Paljude jaoks tähendab sõnapaar eesti folkloor eelkõige regilaule, muinasjutte, mõistatusi, muistendeid ja teisi klassikalisi zhanre, mille hiilgeaeg on möödas. Kuid eesti rahvapärimus elab edasi kaasaegsetes vormides nagu anekdoodid, keerdküsimused, kummitus- ning UFO-lood, õudusjutud, argielu ebausk, ennustamised, koolielu tavad, mängud, paroodiad; isegi kuulujutt kuulub olemuselt rahvaluulesse. Palju tänapäeva folklooris on seotud mineviku pärimusega (näit. uskumused ja kombed), palju on aga sellist, mis tekib ja kaob imekiiresti (näit. TV reklaamidega seotud naljad ning nn. paroolid).

Olümpiaadi I voorus kirjutatakse ühel komisjoni poolt soovitatud teemal uurimustöö, mis tugineb iseseisval analüüsil ning pakub omapoolseid järeldusi. Töö alusmaterjal võib olla kas õpilase enda kogutud folkloor või varem trükis avaldatud tekstid. Ka oma kogutud materjali tuleb tõlgendada ning esitada see uurimuse vormis. (Soovitav on hoida kogutud materjal lahus analüütilisest osast - näit. esitada see töö lisana ja viidata lisale. Kindlasti ei tohi aga oma kogutud folkloori esitamisest loobuda ja piirduda vaid analüüsiga. Parimatele kogujatele on mõeldud eripreemiad.) Tähelepanu tuleks pöörata töö ülesehitusele ja liigendusele, sest koolikirjandi vorm siinkohal ei sobi. Kindlasti tuleks kasutada teiste autorite uurimusi samal teemal.

Allikatele ja kasutatud uurimustele tuleb viidata korrektselt kas joone all, teksti sees või töö lõpus (eeskujuks sobivad Akadeemia ning Keele ja Kirjanduse viitamissüsteemid). Omakogutud materjali viites peaks sisalduma:

-informandi nimi, st. inimese nimi, kellelt jutt, uskumus või kombekirjeldus pärineb;
-informandi elukoht;
-informandi vanus;
-võimaluse korral teade kuuldu päritolust;
(näit. < Jüri Maasik, sünd. 1982, Elva Kk. õpilane - kuulnud klassivennalt; Mari Kuusik, 70 a. vana, elukoht Mõniste vallas Saru külas - laulud õppinud vanaemalt). Rahvaluulet võib üles kirjutada ka mälu järgi ning juhul kui pole meeles, kellelt on see kuuldud, tuleb piirduda üldsõnalisema teatega (näit. - kuuldud 90. aastate algul mängukaaslastelt). Kuigi vaevalt, et keegi ise fantaseerima hakkab, tuleks selle eest siiski hoiatada. Palume omaloomingut mitte rahvapärimuse pähe pakkuda, pealegi oskab professionaalne folklorist sellist ainest ära tunda. Palume ka trükisõnast pärit tekste mitte esitada uute üleskirjutuste pähe. Neile võib aga julgelt viidata kui kasutatavale materjalile.

Uurimus tuleb kirjutada loetavas käekirjas, masinal või arvutitrükis valgele A4-formaadis paberile ning esitada köidetult (sobib kiirköitja). Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: rahvaluuleolümpiaadi töö 1997, teema, autori ees- ja perekonnanimi, klass, juhendanud õpetaja ees- ja perekonnanimi, kooli täielik nimi. Töö põhiosa peaks moodustama õpilase enda arutlev analüüs, hoiduda tuleks ülemäära pikkadest tsitaatidest ning refereeringutest.

Juhendaja poolt vastuvõetud tööd saadab kool hiljemalt 15. jaanuariks 1997 aadressil: TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, Ülikooli 18, EE2400 Tartu. Eesti Rahvaluule Arhiivile toimetatakse edasi kõik uurimused, mis põhinevad omakogutud folklooril. Juhul kui autor lõppvooru ei pääse, konkureerib ta ometi parimate kogujate eripreemiatele. Lõppvoor toimub 1997. a. märtsis ja sellesse kutsutakse I vooru tööde põhjal. Koolidele teatatakse osavõtjate nimed hiljemalt 17. veebruariks 1997.

II voorus lahendatakse mitmesuguseid ülesandeid eesti folkloori kohta, kusjuures hõlmatud on nii mineviku kui kaasaja folkloor. Selleks soovitame läbi vaadata teosed , millest on abi ka I vooru uurimistöid kirjutades.