2006/2007 emakeeleolümpiaad „Pärimus koolis, kodus ja nende vahel”
üldkorraldus * uurimisteemad * komisjon * toetajad
NB! UUS: Protokollid: noorem vanuseaste (7.-8.) kl – vanem vanuseaste (9.-10 kl) – vanem vanuseaste (11-12. kl) –Žürii otsus.
2006/2007. aasta emakeeleolümpiaad
on rahvaluule-teemaline. Kui folkloristide huvisfääri kuulub nii me
esivanematelt ammu talletatud kui meie eneste vahel nüüdsama ja praegu käibiv
pärimus, siis
Olümpiaadiks ettevalmistamist
hõlbustavad käsiraamat „Regivärsist netinaljadeni” (Tallinn, Koolibri 2005)
ning tutvumine erinevate folkloorižanride andmebaasidega eesti folkloristide
serveris Haldjas (http://www.folklore.ee/ebaas/),
samuti osalemine TÜ Teaduskooli
1 Olümpiaadi eelvoor
1) Noorem vanuseaste (7.–8. klass). Erinevalt viimaste aastate emakeeleolümpiaadidest korraldatakse aineõpetajate ettepanekuid arvestades sel aastal nooremas vanuseastmes piirkondlik voor, mille sisuks on ülesannete lahendamine. Piirkondlikust voorust osavõtvad õpilased valib iga kool ise, korraldades selleks koolivooru (ülesannete lahendamine, folkloorikogumine, lühiesseede võistlus vm).
Eelvooru viivad läbi selleks
moodustatud piirkondlikud olümpiaadikomisjonid, mis moodustatakse
maakondade/linnade haridusosakondade juures. Küsimused koostatakse olümpiaadi
keskkomisjoni ning aineõpetajate poolt (emakeeleõpetajatelt oodatakse
ettepanekuid kuni 15. novembrini 2006, saata TÜ rahvaluule õppetooli
kirjalikult või meiliaadressile
Piirkondlik voor toimub 12. jaanuaril 2007. Igast piirkonnast pääseb lõppvooru üks õpilane, Tallinn loetakse võrdseks 8 piirkonnaga ja Tartu 2 piirkonnaga.
UUS: 12. jaanuaril toimunud piirkonnavooru juhend * piirkonnavooru ülesanded * ülesanded vastustega
2) Vanem vanuseaste. 9.–12. klassidele toimub voor kahes
vanuserühmas: 9.–10. kl. ja 11.–12. kl. Õpilased kirjutavad uurimusliku töö. Töö kirjutatakse A4-formaadis lehtedele ja
köidetakse kiirköitjasse, vormistusnõudeid vt „Näpunäiteid
uurimistöö koostajale” TÜ Teaduskooli leheküljelt. Tiitellehele märgitakse:
1) töö teema, 2)
Kuna emakeeleolümpiaad on seotud 2007. a. koolipärimuse kogumise võistlusega, eeldab enamik uurimisteemasid folkloorikogumist. NB! Mahukamate kogumistulemuste puhul on soovitav kogutud materjal esitada omaette lisana ning vormistatud tiitellehega (nii arvestatakse seda ka kogumisvõistlusel). Juhime tähelepanu, et kogumist eeldavate olümpiaadi eelvooru tööde puhul ei hinnata kogutud ainese mahtu, vaid kogumismetoodika otstarbekust ning ennekõike selle põhjal sooritatud analüüsi (töö analüüsiosa soovitav pikkus 10-15 lk). Tööde esitamise tähtaeg on 25. jaanuar 2007 (postitempli kuupäev). Tööd tuleb saata aadressile:
Emakeeleolümpiaad 2007
Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool
Ülikooli 16-208
Tartu Ülikool
50606 Tartu
Valiku vanemas vanuseastmes lõppvooru kutsutavatest õpilastest teeb olümpiaadižürii 21. veebruariks, see saadetakse haridusosakondadesse ning avaldatakse kodulehtedel http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ekek.html ja http://haldjas.folklore.ee/UTfolkl/olympiaad07/. Olümpiaadile laekunud kogutud ainest ja uurimustöid ei tagastata, need säilitatakse EKM Eesti Rahvaluule Arhiivis.
Olümpiaadile I voorus saabunud uurimused.
Olümpiaadi II vooru kutsutud õpilased
2 Olümpiaadi lõppvoor
Lõppvoor toimub 13.–14. märtsil 2007 Tartus. Lõppvooru kutsutakse kuni 25 õpilast 7.–8. klassist (piirkondlike voorude parimad) ning kuni 45 õpilast 9.–12. klassist (valitakse olümpiaadi keskkomisjoni poolt). Lõppvoorus lahendatakse ülesandeid kirjanduse põhjal.
3 TEEMAD 9.–12. KLASSI UURIMUSTÖÖDE JAOKS
Olümpiaadi vanema vanuseastme uurimustööde teemad on jaotatud kolme mõttelise telje vahel – „Pärimus ja kool”, „Kooli ja kodu vahel”, „Mina ja meedia”. Uurimusteemade pealkirjad on esitatud orienteeruvalt, kirjutaja võib valitud teemat enda huvile vastavalt piiritleda ja kohandada. Järgnevalt on iga teema puhul ära toodud vähemalt üks võimalik viis eeltöö tegemiseks ning näited, millistele küsimustele selle pealkirja all võib vastust otsida; konkreetse uurimistöö eesmärgi seadmine ja vastava eeltöö valik jääb aga täiesti kirjutaja otsustada.
Andmete kogumiseks on osade teemade puhul tulemusrikkam viis anketeerimine, osade puhul aga süvaintervjuude tegemine. Soovitav on töös ka põhjendada valitud kogumismetoodikat. Statistiliste andmete jaoks soovitame kogumisel kasutada küsimustike abi: sobivad nii valikvastustega ankeedid (näiteks: milliseid traditsioone või tähtpäevi loendist vastaja tunneb, milliseid mitte), lühivastustega ankeedid (näiteks: millised olid koolitähtpäevad vastaja kooliajal), avatud vastustega ankeedid (näiteks: kirjelda kõiki aastavahetuse tähtpäevi koolis). Süvaintervjuude puhul on soovitav lähtuda pikematest tekstidest (küsitletavate jutustustest, kirjeldustest).
Tähtpäevad/koolitraditsioonid erinevatel aegadel
Eeltöö näide: Koguda materjali mõne tähtpäeva kohta (nt õpetajate päev, tutipäev).
Analüüsi näide: Võrdlev vaatlus vanaema-vanaisa aegadest tänaseni. Võimalik on esitada analüüs ka tänapäevasest vaatepunktist, kogudes ja analüüsides materjali praeguste tähtpäevade kohta. Millised tähtpäevad on muutunud, mis püsima jäänud? Miks? Mis muudab ühe tähtpäeva just „selleks õigeks” tähtpäevaks?
Ühtsustunne koolis
E: Intervjuud koolikaaslaste ja õpetajatega.
A: Kuidas oma-kooli-tunnet luuakse ja milliste toimingute kaudu seda kinnistatakse (koolilehed, ühised tööd, kogunemised, koolimaja ja ümbruse korrastamised, vilistlaste kohtumised jms). Milliste ametlike või mitteametlike märkidega (tekkel, koolivorm, koolihümn vm) seda väljendatakse? Kui tähtsaks peetakse sümboolikat tegelikult omatunde alalhoidmises?
Lood koolist
E: Küsitlused sellest, milliseid lugusid kooli kohta räägitakse. Nt jutud kummitavatest koolimajadest, pajatused ja hirmujutud direktoritest/õppealajuhatajatest, salmikesed kaasõpilaste kohta, olukordade kirjeldused anekdootlikest lugudest vanemate põlvede meenutusteni. Üheks võimalikuks teemaks on lood kooliatribuutikast: koolipink, koolikell, maakaardid, keemiaklass jne.
A: Teema võimaldab üsna eriilmelise folkloori esitamist ühe konkreetse kooli kohta või ühe aspekti kajastamist eri koolide pärimuses. Jälgida, millal ja miks neid lugusid räägitakse.
Kooliekskursioonid/lastelaagrid tänapäeval ja minevikus
E: Küsitlus klassikaaslaste, vanemate, õpetajate seas. Oodatud on lood, laulud (repertuaar, tuntud laulude puhul piisab repertuaarinimestikust, mis peaks koosnema laulu pealkirjast ja esireast), killud, mälestused, mängud ekskursioonidel, laagrites, ja mujal.
A: Mis on muutunud, miks? Millist funktsiooni kannab folkloor neil reisidel? Kuidas on see seotud grupi ühtsustunde loomisega?
Rahvaluule osa kooliprogrammides
E: Vaadelda viimase aastasaja erinevaid rahvaluulet sisaldavaid õpikuid (rahvaluule-, kirjandus-, muusika-, ajalooõpikud).
A: Kuidas on rahvaluule käsitlus muutunud, mida on erinevatel aegadel rahvaluule all mõistetud? Kuidas ja mil määral on Eestis rahvaluulet kooliprogrammis eri aegadel õpetatud?
Meie ja nende erinevad minad/Grupiidentiteet
E: Intervjuud koolikaaslastega.
A: Millega omatunnet tugevdatakse, millega teistest eristutakse: millised märgid näitavad kuuluvust (riietus; sümboolika; keelekasutus; kohad, kus käiakse), muusika, fänlus, samastumine staaridega, üritused, tarbimisharjumused; selle väljendamine noorte endi poolt loodavas kirjanduses/blogides. Samuti võib kirjutaja võrrelda näiteks enda ja naaberklassi pärimust, analüüsides suhtumisi teistesse, (võimuvõitlust?), koode, paroole, pila, mänge jne.
Usund meie ümber
E: Koguda sõpradelt, vanematelt, tuttavatelt lugusid kummitustest, tulnukatest, õuduslugusid, unenäojutte jne, samuti inimeste suhtumist ennetesse, horoskoopidesse, energiasammastesse, sensitiividesse.
A: Võrdlev ja ülevaatlik analüüs, mida teatakse ja arvatakse üleloomulikust maailmast, kas kasutatakse teatud tegevusi ebausklikel kaalutlustel.
Folkloor, mida õpetaja/vanemad ei tea
E: Koguda pärimust oma tutvusringkonnast.
A: Miks õpetaja/vanemad osast pärimusest ei tea? On see varjatud teadlikel kaalutlustel või muudel põhjustel? Millistel? Mis liiki folkloor see on (naljad, hüüdnimed, anekdoodid)? Mis teel levib – suuliselt, tavakiri, SMS, meil? Lühendid, mida kasutatakse. Oodatud on ka vanemate, naabrite jt kohta käivad hüüdnimed ja nende kasutamise analüüs.
Folkloor tänaval
E: Käsitleda võib grafitit, spreivandaale, (selle töö puhul on vältimatud fotod!), plakateid, subkultuurilisi tegevusi jm.
A: Erinevus suulisest kultuurist. Analüüsida võib näiteks Hansapanga osa subkultuuride reklaamimisel.
Hängijate pärimus
E: Välitöö subgruppide seas.
A: Kus ja kellega käiakse, kas teatud rahvused/vanused/poisid-tüdrukud käivad eri piirkondades/kohtades? Millised on erinevad grupid ning kas eksisteerib nendevaheline sotsiaalne hierarhia? Kui nii, siis mille alusel see formeerub, raha osa selles? Kohtade hierarhia, mille alusel see moodustub, kui kiirelt muutuvad populaarsed kohad?
Kaubandusfolkloor
E: Süvaintervjuud tuttavatega.
A: Käsitleda firmamärkide osa tarbimisharjumuste kujunemisel, samuti seda, kas neid tarbitakse staatusemärkidena, kas kajastatus meedias muudab märgi staatust, kas seda ise ära tabatakse? Firmamärgi/välismaa kauba tähenduse muutumine nõukogude ajast tänapäevani.
Imidži ja identiteedi kujundamine suhtlusportaalides
E: Salvesta iseenda ja võimalikult paljude kasutajate suhtlusportaali kontod ja fotod. Püüa kontosid ja fotosid kirjeldada ning süstematiseerida.
A: Enesepilt luuakse, toetudes traditsioonilistele ja üldlevinud stereotüüpidele: kuidas kajastub see omavahelises suhtluses, kommentaarides, veebifotodel ja neile antud hinnangutes, lugudes nt rate.ee kohta. Millised väljakujunenud stereotüübid on eri sotsiaalsetel rühmadel eeskujuks? Kuidas on need ajaga muutunud?
Blogid kui enesenäitamise vahend
E: Salvesta mõned veebipäevikud. Püüa saadud materjali liigitada ja kirjeldada.
A: Avalike veebipäevikute pidamine on oluline eneseväljenduse vorm. Millised minapildid neis ilmnevad? Kas ja kuidas kasutatakse enese eksponeerimisel traditsioonilist pärimust (nt klassikalised folkloorivormid nii vanas kui ka uues kuues) ja erinevaid stereotüüpe?
Sõpruskonnad reaal- ja virtuaalelus
E: Selgita välja, millistesse reaal- (trennid, huviringid, koduõu vm) ja virtuaalmaailma sõpruskondadesse (rate-seltskond, MSN jne) sina kuulud ning milline iseloomulik pärimus nendes rühmades levib. Püüa seda kirjeldada.
A: Kuidas pärimus aitab luua grupi ühtekuuluvust? Mis eristab reaal- ja virtuaalmaailmas levivat pärimust? Milline pärimus ületab selle piiri?
On-line-artiklite kommentaarid kui stereotüüpide ja avaliku suhtumise kajastajad
E: Salvesta mõni päevakajaline on-line-artikkel koos kommentaaridega.
A: Millised rahva suhtumised ja hoiakud kommentaarides avalduvad, missuguseid ühiskondlike protsesse need peegeldavad? Kas ja kui palju toetutakse kommentaarides pärimusele (nt manitsevad vanasõnad, ütlused, lood)?
Arvutimängude traditsioon ja eesmärk
E: Pane kirja arvutimänge, mida sina ise või sinu tuttavad harrastavad. Intervjueeri eri vanuses arvutimängude mängijaid, salvesta kommentaare internetifoorumites (nt Mängukoobas).
A: Mängu traditsioon ulatub inimkonna sünniaegadesse. Millised on praegused lemmikmängud ja miks, millised on mängijate elamused, mis teeb mängu mängijale meeldivaks/ebameeldivaks? Eri eagrupid ja nende mängud.
E-kirjana leviv folkloor
E: Kogu erinevaid folkloorse sisuga e-kirju (nt kettkirjad, naljad, lollitavad kirjad, elektroonilised õnnitluskaardid).
A: Iseloomusta nende eesmärki, olemust (kas tegemist on abipalve/naljaga vms) ja levikut: kust sa neid saad ja kellele ise saadad? Kas sellest räägitakse ka muul ajal?
Folkloor interneti kodulehtedel
E: Vali ja salvesta üks (mahukas) või mitu kodulehte (enda, oma sõprade, kooli või fänniklubide kodulehed).
A: Milliseid pärimusvorme neil kodulehtedel leidub (nt kooli kodulehtedel tähtpäevaüritused)? Millist funktsiooni kannavad eri pärimusliigid kodulehtedel? Mille poolest erineb üksikisiku või sõpruskonna/asutuse lehtedel leiduv folkloorne aines?
Positiivsed ja negatiivsed kangelased meedias
E: Leia mõni „meediamüüt” (nt printsess Diana lugu), talleta nii TV-s, internetikeskkonnas, ajalehtedes kui suulises traditsioonis käibivat asjasse puutuvat materjali.
A: Kuidas, mis võtetega luuakse tänapäeva meediakangelane (nt kangelase idealiseerimine), kes sobivad kangelasteks, missuguseid laiemaid ühiskondlike valupunkte võib loodud müütide taga aimata? Milliseid seoseid on neil kangelastel traditsioonilise pärimuse kangelastega, nt muinasjuttudes?
Televisioon folkloori kandjana
E: Pane kirja enda ja sõprade televisioonisaadetest tulnud paroole, kilde, telesaadete eeskujul loodud mänge jm.
A: Iseloomusta televisiooni kui nn uut folklooriallikat. Mis eristab seda vanematest meediavormidest?
4 SOOVITAV KIRJANDUS 9-12. KLASSILE
Artiklikogumid:
- Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. (Koost. M. Metsvahi, Ü. Valk). Tallinn: Koolibri, 2005.
- Lipitud-lapitud. (Tänapäeva folkloorist, I). (Toim. M. Kõiva). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, 1995. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/lipitud/
- Meedia. Folkloor. Mütoloogia. (Tänapäeva folkloorist, III). (Toim. M. Kõiva). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi rahvausundi töörühm, 2000. http://www.folklore.ee/pubte/meedia/
- Kuuldust-nähtust. (Tänapäeva folkloorist, IV). (Toim. E. Kalmre). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi rahvausundi töörühm, 1999. http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/
Üksikartiklid:
§ Satu Apo, Rahvapärase mõtteviisi uurimine arhiivi- ja küsitlusmaterjali abil. – Pärimus ja tõlgendus. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2003. Lk 218-233.
§ Alan Dundes, Kes on rahvas? – Kes on rahvas? Valik esseid folkloristikast. Tallinn: Varrak, 2002. Lk 11-32.
§ Lauri Honko, Folklooriprotsess. – Mäetagused, 6. Hüperajakiri. Lk 56-84. http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm.
§ Tiiu Jaago, Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. – Mäetagused, 6. Hüperajakiri. Lk 70-91. http://www.folklore.ee/tagused/nr9/rhl.htm.
§ Tiiu Jaago, Minevikutõlgenduste ja ajakäsituste uurimine pärimusliku ajaloo vaatepunktist. Kahe temaatilise jutustuse näitel. – Mäetagused. Hüperajakiri, 27. Lk 47-71. http://www.folklore.ee/tagused/nr27/jaago.pdf
§ Elo Kuuste, Muutlikud lood muutlikus maailmas. Ühest isikukogemuse jutust. – Linna-alused (Pro folkloristica XIII). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 2006. Lk 42-60.
§ Helen Kästik, Muusiku ja publiku suhtlus kontsertidel Untsakate näitel. – Linna-alused (Pro folkloristica XIII). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 2006. Lk 70-81.
§ Liisi Laineste, Tegelased eesti etnilises huumoris. – Mäetagused. Hüperajakiri, 28. Lk 9-76. http://www.folklore.ee/tagused/nr28/laineste.pdf
§ Melika Kindel, ERA 1938/1939. aasta kohamuistendite võistluskogumine. – Kogumisest uurimiseni. Artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks. Tartu 2002, lk 99-111.
§ Liina Paales, Kas viipekeeles saab laulda ehk kurdipärimuse liikidest eesti viipekeelse rahvaluule näitel. – Klaasmäel (Pro folkloristica VIII). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 2001. Lk 129-148.
§ Terje Potter, „Räägi minuga inglitest.” Raadiosaade ja inglijuttude situatsioonianalüüs. – Lemmeleht (Pro folkloristica IX). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 2002. Lk 168-180.
§ Reeli Reinaus, Stiilipeod – kellele ja milleks? – Kolmas vend (Pro folkloristica XI). Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. 2004. Lk 85-92.
§ Tiia Ristolainen, Surmakultuuri suundumused Eestis: Surmaended. – Mäetagused, 25. Hüperajakiri. Lk 157-212. http://www.folklore.ee/tagused/nr25/ristolainen.pdf
§ Maili Vabrit, Sünnipäev – endale ja teistele, korduv ja kordumatu. – Dialoog privaatse ja avaliku elu vahel. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, 2002. Lk 66-73. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/dialoog/teema4-1.pdf
§ Anu Vissel, Eestlaste kiigekultuur enne ja nüüd. – Mäetagused, 21. Hüperajakiri. Lk 7-84. http://www.folklore.ee/tagused/nr21/kiiga.htm
§ Piret Voolaid, Jaanuar, veerpalu, märts, aprill, mae ... Pilk spordimaailma läbi folklooriprisma – Mäetagused. Hüperajakiri, 21 (2003). Lk 193-221 http://www.folklore.ee/tagused/nr21/spordifolkloor.pdf.
5 SOOVITAV KIRJANDUS 7-8. KLASSILE
· Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Tallinn 2005, lk 163–179.
· Järgnevad artiklid teosest: Lipitud-lapitud. (Tänapäeva folkloorist, I). Tartu 1995. Internetipublikatsioon: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/lipitud/
§ Kadri Peebo „Kui ma ei eksi, aga ma ei eksi, kui ma juhuslikult ei eksi”, lk 5–22.
§ Astrid Tuisk „Omast ja laenatust Eesti laste kolme rahva anekdootides”, lk 71–82.
§ Eda Tagamets „Mutionu solgitorus ehk mõnda lauluparoodiatest koolipärimuses”, lk 174–179.
· Artikkel teosest Mängult-päriselt. (Tänapäeva folkloorist, II). Tartu 1996. Internetipublikatsioon: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/mjap/
§ Eda Kalmre „Vorstivabrikutest kassitoiduni ehk mõnda linnalugudest”, lk 136–155.
· Järgnevad artiklid teosest Meedia. Folkloor. Mütoloogia. (Tänapäeva folkloorist, III). Tartu 2000. Internetipublikatsioon: http://www.folklore.ee/pubte/meedia/
§ Sabine Wienker-Piepho „Mobiiltelefonijutud ehk mobiiltelefonipärimus”, lk 8–31.
§ Mihaly Hoppál „Õnnetoov kettkiri Püha Antoniuse kett linnafolklooris lk 322–338.
· Artikkel teosest Kuuldust-nähtust. (Tänapäeva folkloorist, IV). Tartu 1999. Internetipublikatsioon: http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/
§ Mari Hiiemäe „Valentinipäev Eestis – traditsioon uues kuues”, lk 108–126.
6 9.-12. kl UURIMISTEEMADE ÜLDLOEND
I Pärimus ja kool
- Tähtpäevad/koolitraditsioonid erinevatel aegadel
- Ühtsustunne koolis
- Lood koolist
- Kooliekskursioonid/lastelaagrid tänapäeval ja minevikus
- Rahvaluule osa kooliprogrammides
II Kooli ja kodu vahel
- Meie ja nende erinevad minad/Grupiidentiteet
- Usund meie ümber
- Folkloor, mida õpetaja/vanemad ei tea
- Folkloor tänaval
- Hängijate pärimus
- Kaubandusfolkloor
III Pärimus, meedia ja mina
- Imidži ja identiteedi kujundamine suhtlusportaalides
- Blogid kui enesenäitamise vahend
- Sõpruskonnad reaal- ja virtuaalelus
- On-line-artiklite kommentaarid kui stereotüüpide ja avaliku suhtumise kajastajad
- Arvutimängude traditsioon ja eesmärk
- E-kirjana leviv folkloor
- Folkloor interneti kodulehtedel
- Positiivsed ja negatiivsed kangelased meedias
- Televisioon folkloori kandjana
7 Olümpiaadi korralduskomisjon
Paul Hagu – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna dotsent
Tiiu Jaago – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna dotsent
Risto Järv – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna vanemteadur, korralduskomisjoni esimees, tel 7376-214, e-post risto.jarv@ut.ee
Helen Kästik – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna õppekorralduse spetsialist, korralduskomisjoni sekretär, tel 7375-304, e-post helen.kastik@ut.ee
Mare Kõiva – EKM folkloristika osakonna juhataja
Merili Metsvahi – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna teadur, doktorant
Maili Pilt – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna magistrant
Reeli Reinaus – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna magistrant
Elo-Hanna Seljamaa – TÜ ajaloo osakonna teadur
Astrid Tuisk – EKM Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur
Ave Tupits – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna doktorant
Ülo Valk – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna professor
Helen Volber – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna magistrant
Piret Voolaid – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna doktorant, EKM folkloristika osakonna teadur
Reet Vääri – TÜ kirjanduse ja rahvaluule osakonna lektor
8 Emakeelolümpiaadi 2006/ 2007 toetajad:
