Vellekene, ellekene,
     kas'ke, kas'ke.
kui sa'ks lähed kosjulle,
võta minu viina vedamaie.
Ära ma tunne tuima naise,

ära laidan laisa naise.
Tuimal huule tort(p)i toetu,
laisal lag´a lagipää,
vihasel omma verevä silmä.

Mine kodu, kuri naine,
     kas'ke, kas'ke,
mine teele, tike naine,
sa oled küläst küstü,

vallast võlgu võetu,
sul om suu kui sualaad',
jala' all kui ahuluua.

Iki, iki ma vaene,
     kukukuu-pillillil-
     vaak-vaak-vaa.
Iki alan marjaaian,
kes minu sinna kaema tul'l?
Sinisiiba tsirgukene.
Küsütelli, nõvvatelli:
"Mis sa iks iked, noorikuke?
Kas sa iks iked ehtemid,
vai kas tõisi rõivõid?" -

"Ei ma ikõ ehtemid,
ei ka tõisi rõivõid,
ma ike õnnist elukeist,
kallist kasu põlvõkõist,
mis olli ellen esäkotun,
veeretellen velle majan.
Juus mul pikkä nii kui pirdu,
vanik lag'a nii kui lauda.
Juus mul jäie esäkodu,
vanik velle vaja otsa."

Vangimaja ukse taga nutab emake.
Ema tahtis poiga nähä, kes sääl vangis on.
Vangimaja uksehoitja luba andis tal.
Poeg siis ravun ette toodi, mitme vahi all.
Ema tahtis pojal anda viimast kord veel suud.
Poeg siis ema(d) eemal tõukas nõnda ütõldõs:

"Mis sa omma armu näitäd, mis on hiljäks jäänd.
Mäletad, kui Mäe talust suure nõela tõin,
sina võtsid nõela vastu, pistsid kerässe,
pistsid minu südamesse vargust varjulõ.
Nõelavargus suures kasvis, kuni röövliks sain."

armu ala lammõsi.
"Tule üles, imäkene,
karga üles, kasvataja." -
"Ei või minna, tütrekene,
karataki, kanasekõne.
Rist ei lase ringutella,
kääbäs kässi küünütellä.
Sirelilli süvilt tsüskva,
kasteaina kaala lõikva."

Üt'skõrd olli noorimiisi,
noorimiisi, illus poiss.
     Trii-rilla-traa-ralla
     trii-ridi-ridi rallalla.

Kõrdsin sõie, kõrdsin jõie,
laulis(e) kõrdsilaua pääl.

Sääl tuli kutsija jo lävel,
sõnatuuja akna all.

"Tule no kuu, noorimiisi,
nõrgu kuu, nõrka poissi.

Sõsar sul kotun kooleman,
sõsar kottun koolõman." -

"Las taat võtta kooltõnõn,
tõnõ sõsar perrä jääs."

Üt'skõrd olli noorimiisi,
noorimiisi, nõrka poissi.

Kõrtsin sõie, kõrdsin jõie,
laulis kõrtsi laua pääl.

Sis tuli kutsija jo lävel,
sõnatuuja akna all.

"Tule no kuu, noorimiisi,
nõrgu kuu, nõrka poissi.

Veli sul kotun koolõman,
veli kottun koolõman."-

"Las taat võtta kooltõnõn,
veli kooles, tõ(i)ne jääs."

Üt'skõrd olli noorimiisi,
noorimiisi, illus poiss.

Kõrdsin sõie, kõrdsin jõie,
laulise kõrdsi laua pääl.

Sis tuli kutsija jo lävel,
sõnatuuja akna all.

"Tule no kuu, noorimiisi,
nõrgu kuu, nõrka poissi.

Imä sul kotun koolõman,
imä kottun koolõman." -

"No küll ollu kuu minnä,
no küll ollu koo minnä.

Imä kooles, tõist ei saa,
imä kooles, tõist ei saa."

Imä ruttas varha vällä koolta,
enne muid mulda minnä,
jätt mu varha vaesõs,
enneaigu armõtus.
Maha ma jäie marja suuru,
põrandalle põrmu suuru,
liiva pääle linnu suuru.
Sugu õks käske meid suhe viia,
võsa võrõngude hiita.
Esä oli ettetõttõlik,
tõttõlik ja mõttõlik,
võtt õks üte käe perrä,
tõsõ võtt ola pääle.
Veie alla oja äärde,

taivalinde kasvatada.
Hani õks meile hamõ ummõl,
pääsükene pää sugõ.
Suvilind suu mõsk,
künnilind jala' kängä.
Säält ma'ks lats's laulu sai,
säält ma sõsar sõna sai.
Tuu tulgu'ks mu'ka jutõlõ(m),
kõn'dku muka kõnõlõma,
keä mõist tuhast tuudi tettä,
linaluist levä kütsä.
Sada ma löö saina vasta,
tuhat löö tulpa vasta.

Tsõi, tsõi, tsõdsõlõ,
üle aia onule,
läbi lepistü lellile,
üle tänavä tädile.
Mis sääl aia all om?
Meri aia all om.
Mis sääl mere keskel om?
Tulp mere keskel om.
Mis sääl tulba otsan om?
Säng tulba otsan om.
Mis sääl sängü sisen om?
Pad'a sängü sisen om.

Mis sääl pad'a pääl om?
Preili pad'a pääl om.
Mis sääl preili üsän om?
Lat's preili üsän om.
Mis sääl latsõ peon om?
Mõõk latsõ peon om.
Mis sääl mõõga otsan om?
Muna mõõga otsan om.
Mis sääl muna pääl om?
Kikas kulda kannustega,
vares vaski saa(bastega).

Tsiiri-viiri, lõokõnõ,
kos mu kulla pesäkene?
Varikun varva pääl,
uibun ossa pääl.
Koes see varik jäie?
Vanamiis tedä maha ragi.
Koes see vanamiis jäie?
Tsiapahta pagõsi.
Koes see tsiapaht jäie?
Tuli teda ärä palut.
Koes see tuli jäie?

Vihm teda ärä kistut.
Koes see vihm jäie?
Maa ala vaivu.
Koes see maa jäie?
Kana tedä üles sapits.
Koes see kana jäie?
Taivade linnas'.
Mingas sinna perrä minti?
Hõbetsõide helmiga,
kullatsõide korvega,
vasitsõide vangõrdegä.

Üks talupoeg võttis naise,
üks talupoeg võttis naise,
Uh-uh-uh-uh ilusa naise,
uh-uh-uh-uh ilusa naise.
See naine võttis lapse,
uh-uh-uh-uh ilusa lapse.
See laps iks võttis ammõ,
uh-uh-uh-uh ilusa ammõ.
See amm iks võttis tüdruku,
uh-uh-uh-uh ilusa tüdruku.
See tüdruk võttis sulase,
uh-uh-uh-uh ilusa sulase.
Sest sulasest sai talupoig,
uh-uh-uh-uh ilus talupoig.

See talupoig lahkus naisest,
uh-uh-uh-uh ilusast naisest.
See naine lahkus lapsest,
uh-uh-uh-uh ilusast lapsest.
See laps iks lahkus ammõst,
uh-uh-uh-uh ilusast ammõst.
See amm iks lahkus tüdrukust,
uh-uh-uh-uh ilusast tüdrukust.
See tüdruk lahkus sulasest,
uh-uh-uh-uh ilusast sulasest.
Sest sulasest sai talupoig,
uh-uh-uh-uh ilus talupoig.

Imä rutas varha, imä rutas varha vällä koolta,
imä rutas varha vällä koolta.
Enne muida, enne muida mulda minna,
enne muida mulda minnä,

jätt mu maha, jätt mu maha marjasuuru,
jätt mu maha marjasuurut,
kivi kõrval, kivi kõrval kirbusuurut,
kivi kõrval kirbusuurut.

Võõras õks emä, võhlu emä,
võõras võhlu armuline,
nägi õks kauest tulevat,
vällä müüdä välküvat.
Pand õks kivi kirstu pääle,
kannu kaase nulga pääle.
"Jop jo tulõ suuri süüjä,
suuri süüjä, suuri juuja.
Vällä ta süü härja söögi,
vällä juu härja joogi.
Taale õks tooge tuubriga,
kandkõ paari pangõga."
Uma õks imä armu imä,
uma helde, armuline,
nägi õks kauest tulevat,
vällä müüdä valkuvat.
Võtt õks kivi kirstu päält,
kannu kaase nulga päält.
"Jop jo tule tütärene,
jop jo kallus kanassõnõ."
Pand õks piimä peesünemma,
lihakese löügünemmä.
"Taale õks tooge toobiga,
kandke ka kanniga."
Imä õks viidi tarõst vällä,
armu aste üle läve.
Imä õks viidi teede mööda,
armu tiiviirt müüdä.
Imä õks viidi matusõdõ,
armu astõ üle aia.

Imäle hauda kaavõti,
armu man karõli.
Imä õks hauda panti,
armu ala lammõsi.
"Tõsõ no üles, imäkene,
karga üles, kasvataja!
Tulõ õks teedä näitämäie,
radasida rajamaie."
"Ei või tõusta, tütrekene,
karadaki, kanasõkõnõ.
Rist om rassõ rindu pääl,
kääbas rassõ kässi pääl.
Sinelihe silmä pistva,
jahelihe jala' pitsitase."
Oleks ma ks tiidnu Tooni tarõ,
tiidnu Tooni tarõ läve,
ussõ ma oleks toonu uma imä,
ussõ kandnu kasvataja.
Lipe ma(ole)s tennu luuakude,
mugla musta mollikude.
Mant ma oles mõsknu maahaisu,
suu mant surmahaisu,
kässi mant kääpähaisu,
rindu mant ristihaisu.
Pistü ma(ole)s pandnu pirru tuka nõila,
saisu saina nõjale,
too ol(e)s minu kutsunu kullakõsõs,
hõiganudki hõpõkõsõs.
No minu kutsutas kuratis,
manitas maa joosikus.

Imä ruttas varha vällä koolta,
enne muid mulda minnä,
jät't mu varha vaesõs,
enneaiga armõtus.
Maha ma jäie marja suuru,
põrmandulle põrmu suuru.
Sugu õks käske meid suhe viia,
võsa võrõngude hiitä.
Esä oli tõtõlik,
tõtõlik ja mõtõlik,
võt't õks ütte käe perrä,
tõsõ võt't ola pääle.
Veie meid alla oja viirte,
taivalinde kasvatada.
Hani õks meile hammõ ummõl,
pääsükene pää sugõ,

suvilind suu mõsk,
künnilind jala' känge.
Säält ma õks lat's laulu' sai,
säält ma sõsar sõna sai.
Kuuo ma jäti kotitävve,
siia tõie seegatävve,
pallu panni palajatävve,
tii viirde tekitävve.
Too tulgu õks muka jutelema,
kõndku muka kõnõlama,
keä mõist tuhast tuudi tettä,
linaluist leevä kütsä.
Sada ma lüü saina vasta,
tuhat lüü tulpa vasta.

Mi õks veli virgakõnõ,
virgakõnõ, targakõnõ.
Kohe õks veli lät's kündemä,
kündemä ja külvemä,
sinna neiu tsia tsiirit,
sinna neiu karja kargut'.

Pett mi velle pedäjüste,
kutsõ mi velle kuusistude.
"Kulla veli, kae minnu,
marjaveli, maidsa minnu,
mul om man makushais,
nisä man ninnihais."

Dvatsat let slušilsa mina,
olin soldat rädavoi,
lassin püssist tina silmi,
türgil silmi, oi, oi, oi.
Plevna linnas tõstsin kärä,
mina tuhat türgiga,
kõigil karvad maha kaksin,
habõmõd ka juurtega.
Ütskõrd sain ma Osman paša
kõrvust kinni pidada,

ütlesin: "Pastoi tõ naša",
tahtsin kodu vedädä.
Kindral seda kõrvalt nägi,
ütles mulle: "Maladets,
sa võid kohe koju minna,
oled umnõi tšelavek."
Säält sain solotoje raha
rinda suure ristiga,
eta harašo, ne paha,
toob mul sisse kopiga.

Mitu ossa uibun om?
     Vis-vas-veereli,
     hoi marja, hoi marja,
     pikk pilli hainamaalõ.
Kolm ossa uibun om.
Mitu ubinat ossan om?
Kolm ubinat ossan om.
Üt's om kullat kullaga,

tõnõ hõbet hõpõga,
kolmas vaset vasega.
See mis kullat kullaga,
see saab minu emale.
See, mis hõbet hõpõga,
see saab minu esäle.
See, mis vaset vasega,
see saab minu sõsarale.

"Tõsõ lekõri läävä."

"Midäs lekõri tahtva?"

"Lekõr tahtsõ leiku lüvvä,
leiku lüvvä, eiku lüvvä
selle kehväle talulõ,
selle uuõlõ murulõ."

"Mis mi anna lekõrile?
Ei olõ kulda.
ei olõ hõbõ(h)õt,
ei tinna tettüt,
ei vaskõ valetut."

"Kuri ool ti kullastõ,
õel teie hõbõõstõ.

Es teil kotun kuldasepä,
tii veeren tinasepä,
vanial vaskisepä.
Mi taha (h)errä,
pääle (h)errä esändet."

"Võta, võta (h)errä,
pääle (h)errä esändet."

"Sai tark tallipoiss,
(h)oolikas (h)obõstõpoiss,
talli söödi, talli joodi,
taga talli tantsutõli,
läbi akna anni aina',
läbi pilu pisti kaara'."

Aeti mu mõtsa, aeti mõtsa hummokult,
varra inne, varra inne valgõt,
anti mul peiu, anti peiu pikk vits,
kan´dli ala', kan´dli ala' karjavits.
Olõs mul olnu, olõs mul olnu uma imä,
elänü, elänü uma esä,
andnu mul peiu, andnu peiu piimämuru,
kan´dli ala', kan´dli ala' karjamuru.

Võõras a?d peiu, võõras a?d peiu pikä vitsa,
kan´dli ala', kan´dli ala' karjavitsa.
A?d luu, a?d luu, ütel' liha,
a?d koorigu, a?d koorigu, kuulut' är,
a?d sisu, a?d sisu, pist silmä,
nädsä leevä, nädsä leevä, är ?aagut'.
Imä a?d liha, imä a?d liha, ütel' luu,
a?d tükü, a?d tükü, ütel tühä.

Istõ ma suu, istõ ma suu mättalõ,
rabasuu, rabasuu rampõlõ,
naksi kulda, naksi kulda kodamõ,
siidilangu, siidilangu segämä.
Manu tul'l kat's, manu tul'l kat's kaubamiist,
teretilli, teretilli neitsikeist.
Istõ ma suu, istõ ma suu mättilõ,
rabasuu, rabasuu rampõlõ,
naksi ma kulda, naksi kulda kodamõ,
siidilangu, siidilangu segämä.
Manu tul'l kat's, manu tul'l kat's kaubamiist,
teretilli, teretilli neitsikeist:

"Tere, neitsi, tere, neitsi, ninnisukka,
tere, kabu, tere, kabu, kardakänga!
Kas sa müüd, kas sa müüd mulle ärgä,
kauplõd mullõ, kauplõd mullõ kaarasüüjät?"
"Ei ma müü, ei ma müü, sulle ärgä,
kauplõ sullõ, kauplõ sullõ kaarasüüjät,
enne ku kägu, enne ku kägu kängin käü,
sisask siidi-, sisask siidirõivin,
pihu pikin, pihu pikinä põllin,
sõs ma müü, sõs ma müü sullõ ärjä,
kauplõ sullõ, kauplõ sullõ kaarasüüjä,
kauplõ sullõ, kauplõ sullõ kaarasüüjä."

Poig mul mäele künd,
     ka?ke,
verevile, veitsilõ,
kirevile härisilõ.
Sinnä ti sõsar tsia tsiiret,
tsia tsiirit, karja kargut'.

Sõir täl ol'l sõba all,
vatsk valgõ räti sisen.
Kut's mu poja kuusistullõ,
pet't poja pedästullõ,
haugutilli aavistullõ,
ala tä sõkk sõnajala',
pääle kat´t kastehaina.

Nika om kotun, nika om kotun kuukiit,
laanõ veeren, laanõ veeren lauljit,
koni om imäl, koni imäl tütrid,
kallil imäl, kallil imäl kanasid.
Viidi tütäri, viidi tütäri kotust,
viidi kana, viidi kana kavvõdõlõ.
Jääse kuukma, jääse kuukma kuiva' kuusõ,
laulma ladvultõ, laulma ladvultõ pedäje.
Tulõ kodu, tulõ kodu, tütäreni,
kodu astu, kodu astu, armõeni.
Joba no tulõ, joba no tulõ tütäreni,
joba astus, joba astus armõeni.
Veli lät's virka, veli lät's virka viina perrä,

esä äkke, esä äkke (h)ärgä tapma.
"Imäkene, imäkene, hellekene,
esäkene, esäkene, kullakõnõ,
õs ma tulõ, õs ma tulõ söögi tõttu,
õs ma joose, õs ma joose joogi tõttu.
Tulli ma uma, tulli uma imä armu,
kurba süänt, kurba süänt kustutõmõ,
leinamiilt, leinamiilt meelüteme.
Kodu mul jäi, kodu mul jäi kuvvõ söögi,
ahju jäi, ahju jäi (h)aniliha,
põrmandulõ, põrmandulõ põrsaliha.
Latsõ jäi manu, latsõ jäi manu laulõmaie,
pere pilli, pere pilli puhkumaie."

Käve tibu ma murul,
tantsõ, tibu, tanumil.
Õs mu täü imäl lüvvä,
õs täü esäl torõldõ,
õs vellele vihadõ,
vellenaasõl naaratõllõ.
Veli pa?d pirru purtõs,
olekõrre kõnnikis.
Õs murru mul pird purtõn,
olekõrs kõnnikin.
Sai ma näiu(s) saanus,
tõistõ tallu viidüs.
Peig pa?d puu purtõs,

kõopaku kõnnikis.
Murdu mul puu purtõn,
kõopakk kõnnikin.
Perrä no kai peiuimä,
perrä peiu kasvataja:
"Kunas see uhmõr olulõs,
tarupakk tasavus."
Taat võid hiitä hirre ette,
taat võid panda palgi ette.
Imäkene, ellekene,
esäkene, kullakõnnõ,
lase sa hiirul hirsi vetta,
paadil palki painutõlõ.

Imäkene, imäkene, ellekene,
imäkene, imäkene, ellekene,
kas ma karja, kas ma karja kodu aja,
vai Kirja, vai Kirja kodu keerä?
Kas om valmis, kas om valmis va?kajuuk,
havutõdu, havutõdu lehmähaina?
Ku ei olõ valmis, ku ei olõ valmis va?kajuuk,

havutõdu, havutõdu lehmähaina,
aja ma karja, aja ma karja kavvõdõllõ,
Kirjä keerä, Kirjä keerä muilõ mailõ,
kon noo kure', kon noo kure' kulda söövä,
hani hal'last, hani hal'last hõbõhõt,
kikas kesvä-, kikas kesväuhakid,
kana kaara-, kana kaarasõkõlid.

Läke kodu, külä kar´usõ!
Kodu meida oodetase,
üle aia huigutas.
Imä uikis, upin peon,
esä kai, kala käen.
Upin lõppi uikõn ärä,
kala kätte kaedõn.

Ei mi tohe kodu minnä,
kotun kurja perenaise,

vihatsemba vellenaise,
unitsemba onunaase.

Ajami karja kavedalle,
ligi liina lepistikku,
taga Tartu tanumidõ,
kon ei kuule kure hellü,
tõsõ tare tõlva hellü,
kon nee kure kulda sõie,
hani haljast hõbedat.

Vihmakõnõ, vellekene,
är sa minnu hämmäku,
likõs teku linnukõist.

Ei ole kotu, kon ma kuivu,
ei ole tare, kon ma tahena.
Kodu kuiva kuuse all,
tare tammelehe all.

Joosi, joosi üle mää-i,
läbi hal'l'a lepistü.
Sääl ma näie esäkeist
tarulauda tahumas.
"Oh, mu kulla esäken,
kas sa ta'd, ma avita?"
Esä minnu ärä pe??
oma tarulauaga.

Joosi, joosi üle mää-i,
läbi hal'l'a leppistü.
Sääl ma näie emäkeist,
leibä ahju panema(s).
"Oh, mu kulla emäken,
sa sa ta'd, ma avita?"
Emä minnu ärä pe??
oma levälapjuka.

Joosi, joosi üle mää-i,
läbi hal'l'a lepüstü.
Sääl ma näie sõsaräkeist
kirivät kinnast kodamas.
"Oh, mu kulla sõsareken,
kas sa ta'd, ma avita?"
Sõsar minnu ärä pe??
oma kirivä kindäga.

Joosi, joosi üle mää-i,
läbi hal'l'a lepistü.
Sääl ma näie vennakeist,
maakõist siis künnava(t).
"Oh, mu kulla vennaken,
kas sa ta'd, ma avita?"
Vennakene minu ärä pe??
oma pikä piitsaga.

Kelle õuese õunapuu ja?
Meie õues õunapuu.
Metu oksa õunapuul ja?
Kolm on oksa õunapuul.
Metu õita oksale ja?
Kolm on õita oksale.
Metu õita õunale ja?
Üks on õuna õiele.

Tuli tuul ja tõstis torma,
raputas õunade meresse.
Merest tõustis üles kirju lindu,
lendas meie õuest läbi,
meie alla kopelisse,
Meie koplis kolmi põesast:
üks on põesas hõbepõesas,
teine põesas vaskepõesas,

kolmas kullakeeruline.
Lind (h)akkas pesa pesitama,
puuraagu korjama.
Sai siis pesa valmis saanuks,
(h)akkas mune munema ja
sai siis munad munetud.
Ta (h)akkas neida auduma ja
sai need munad autud.

(H)akkas poegi kasvatama,
kasvatama, kangutama.
Sai need pojad kasvatud ja
kasvatud ja kangutud.
Hakkas neida pillama:
ühe pani päevaks peale ilma,
teise taevas kuudesse,
kolmanda kiviks põllu peale.

Isä läts imäga magama,
nooremp veli noorikõga.
Ko(h)es ma vaene lähä?
Vana särk mu sängikene,
vana kask mu kaasakõnõ.
Kääna no suu saina poole,
kirbuga kenäste kõnõlda.

Kirp ol'l kõrk, es kõnela,
lutik laisk, es lausu sõnna.
Sõs mina uigi, sõs mina iki,
uigi umma uinutajat,
kaskasiilu katijata,
särgisiilu säädijäta.

Iki, iki, mina vaene,
iki alan mar'aaian.
Kes sis minno kaema tulli?
Sinisilmä tsirgukõnõ,
ilma päätä pääsokõnõ.

Mi esi sõsaritsi,
üte, kate, kolmõkõsõ,
üten meile vöö võeti,
üten koeti pallapoolõ'.
Suga ütel', mul ol'l surma,
nitsevarva, meil ol'l vaiva.

Väikene olli, es ma's näe,
kunas mul kuuli uma imä.
Karjan käve löüse ma,
koes ol'l imä matetu.
Valgõ liiva mäe sisse,
suure al'la turba ala.

"Tõsta pääd, oh imäkene,
mina tõsta turbakõist!"
"Ei saa tulla, tütrekene,
pääd tõsta, tsirgukõnõ.
Rist mul rassõ rindu pääl,
kääbäs rasse kässi pääl.
Rist ei lase ringutada,
kääbäs kässi küünütädä."

"Ma sul kaiba, uma imä,
mis mul tegi võõras imä.
Võõras imä minno pesse

viis kõrd pääväl vitsaga.
Võõras imä minno aije,
uibo ala vitsu ot'sma.
Mina lätsi uibu ala,
nii ku uma imä mano.
Uibust satte häelmit,
minu silmist pisarit.
Kõik mu silmäpisara
mingu hõppõkarika."

Imä viidi ussest vällä,
arm karas aknast vällä.
Imä viidi tiid pite,
arm lät's tii viirt pite.
Imä hauda kaevõti,
arm ümbre kareli.
Imä hauda panti,
arm ala aeti

Oles sina inne, joeda, mulle tulnu,
     joeda mulle tulnu,
     ai-lii, mulle tulnu, jo!
Ma oles sulle ammu, joeda, kambre tennü,
     joeda, kambre tennü,
     ai-lii, kambre tennü, jo!
Kanamunest, joeda, kambre tennü',
     joeda, kambre tennü,
     ai-lii, kambre tennü, jo!
Pardsimunest, joeda, paari' pannu,
     joeda, paari pannu,
     ai-lii, paari pannu, jo!

Rästämunest, joeda, rästäsviho,
     joeda, rästäsviho,
     ai-lii, rästäsviho, jo!
Tedremunest, joeda, trepi tennü,
     joeda, trepi tennü,
     ai-lii, trepi tennü, jo!
Sisse säädnü, joeda, siidisängü,
     joeda, siidisängü,
     ai-lii, siidisängü, jo!

Velekene, helläkene,
kui lääd naista kosjomalle,
püvelindu püüdemälle,
ubasuusta otsimalle.

Sõidad sa läbi Sõmmerpalu,
ajad sa läbi Ahja valla.
Ajad sa hiiro hiivale,
ajad sa varsa vatole.
Sa es saa naista naarulista,
kaasa kaalaarvulista.

Võta minno ütehnänni,
mina tunne tuima näio,
näe nuu näio nälätse.
Tuimal omma tutsaku hjuuse,

kur'al musta silmakolmu,
vihatsel omma silma vesitse,
pahatsel om pale punane,
laisal laia särgisiilo,
madalal maani sukakirja,
pikk lääb pingile magama.

Võta sina tillokõnõ,
tillokõnõ, teräväkene,
ullikõnõ, usinakõnõ,
kiä mõist iks esi minnä,
mõist muida opata,
käs'k muid, käuse esi,
aase muid, astus esi.
Usse käivä pirr ja parr,
lat's täl ripus rinna otsah.

Iki, iki ma jo vaene,
iki, iki, iki, iki ma jo vaene.
Iki alla mar'a-aida,
iki alla, iki alla mar'a-aida.

Kes sis minno kaema tulli,
kes sis minno, kes sis minno kaema tulli?
Sinisilmä tsirgukõnõ,
sinisilmä, sinisilmä tsirgukõnõ,

vaskijalga varbõlanõ,
vaskijalga, vaskijalga varbõlanõ,
Küsütõlli, nõvatõlli,
küsütõlli, küsütõlli nõvatõlli:
"Mis sa ikõt, tütereni,
mis sa iket, mis sa iket, tütereni?
Kas sa iket elu kõrda,
kas sa iket, kas sa iket elu kõrda?"

Laalasigi mitu laulu,
mitu viit ma veeretässi,
oles mul imä kuulemanna,
sõsar sõnno võtemanna.
Võõras veese viisi vesile,
lask mino laalo laineille.
Laidetum mino laulemine,
kõneldum mino kõndimine,
arvat jala astumine,
sorit suu mõskõmine.

Mis ma no anna sorijalle,
kingi keelepessijälle?
Pütü tuld, tõsõ tõrva,
kolmandama kuumõ kivve.
Hussi su huulile mingu,
palonõia palgõõllõ.
Surma mingu mino sorija,
kärnä mino kärätäijä,
paisihe mino pajataija!

Üks noor ja illos tütarlat's
jäi järel vanembist,
ta käis ja hulkus mööda maid
ja palus jumalat:
"Oh; minu helde esake,
mis pean tegema?
Kolm ööd, kolm päiva söömata,
seal pimme mõtsa sees."

Üts hääl siis ütel ülevalt:
"Oh, tõuse üles sa,
ja mine sinna mäele,
sääl saab sul kingitus.
Üks valge linnusulist kleit
saab sälga pantud sul,
siis oled sa kui tuviken
ja vaga linnuken."

Sääl tuli härra kaema.
Jänes mõtsa tsiu-tsäu.
Koerad taga kiu-käu.