Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Küünlapäeva teisipäevaseminar
Seekordsel folkloristide teisipäevaseminaril annab Tõnno Jonuks ülevaate arheoloogilistest kaevamistest Kukrusel. Detailseid analüüse pole veel tehtud, aga vahetud tähelepanekud on väärt, et neid seminaril kolleegidega jagada.
Kaevamist ajendanud sündmuse meediakajastust vt. http://www.postimees.ee/?id=192531
Seminar algab 2. veebruaril kell 12.00 Kirjandusmuuseumi 3. korruse tarvilikus toas nr. 304.
Kõik huvilised, tulge osa võtma!
Folkloristide viies talvekonverents "Pärimuslugu ja ajalugu: piirid, pidepunktid ja tähenduste dünaamika"
4.-5. veebruaril 2010 toimub Taevaskoja seminari- ja puhkekeskuses folkloristide viies talvekonverents "Pärimuslugu ja ajalugu: piirid, pidepunktid ja tähenduste dünaamika", millega tähistame prof. Walter Andersoni 125. sünniaastapäeva ja 90 aasta möödumist TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamisest. Kahepäevasel konverentsil arutletakse folkloristika ja selle uurimisobjekti piiride ning olemuse üle. Ettekannetes käsitletakse rahvaluuleteaduse arengu seisukohalt olulisi pidepunkte (daatumid, isikud, sündmused, mõisted, suunad jne) ning nende tähendust ajaloolises või tänapäevases kontekstis. Talvekonverentsi teema hõlmab seega kahte tasandit: ühelt poolt folkloristliku mõtte lugu, teisalt aga ka pärimust ja selle muutumislugu. Piiri mõiste võimaldab rääkida ka uurimisvaldkonna äärealadest, sh kokkupuutepunktidest naaberdistsipliinidega.
Ürituse kava ja ettekannete teesidega saab tutvuda konverentsi kodulehel http://www.ut.ee/folk/.
Konverentsi korraldamist toetab Euroopa Liit läbi Euroopa Regionaalarengu Fondi (Kultuuriteooria tippkeskus).
Lähem info: Merili Metsvahi, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Ülikooli 16-213, 50090 Tartu, tel. 7376256, e-post: merili.metsvahi@ut.ee
Journal of Ethnology and Folkloristics 3 (1) esitlus
Reedel, 29. jaanuaril kell 15 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) interdistsiplinaarse teadusajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics uut numbrit. Ajakiri JEF on Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli ühisväljaanne.
Värske numbri kaastööd käsitlevad individuaalse ja kogukonnaidentiteedi loomist, säilitamist ning muutumist nii minevikus kui kaasaja globaliseeruvas maailmas.
Eelretsenseeritav väljaanne on avatud kaastöödele, mis käsitlevad etnoloogia, folkloristika, museoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia ainevaldkondi. Oodatud on nii konkreetsete kultuurinähtuste empiirilisel analüüsile keskenduvad uurimused, kui ka teoreetilise suunitlusega artiklid. Ajakirja indekseerib Anthropological Index Online ja nüüd ka Central and East European Online Library. Lisainfo: http://www.erm.ee/jef.
Journal of Ethnology and Folkloristics 2009, Vol.3, No.1
Toomas Gross - Farewell to Fiestas and Saints? Changing Catholic Practices in Contemporary Rural Oaxaca
Alexandr M. Pashkov - Studies of Local Lore as a Form of Ethnic Consciousness: The Karelians of Olonets Province in the Nineteenth and Twentieth Centuries
Taive Särg - Context-Related Melodies in Oral Culture: An Attempt to Describe Words-and-Music Relationships in Local Singing Tradition
Anu Kannike - Refuge or Resource: Home and Nostalgia in Postsocialist Estonia
Ester Võsu, Maarja Kaaristo - An Ecological Approach to Contemporary Rural Identities: The Case of Tourism Farms in South-East Estonia
Kaidi Tamm - On Some Aspects of the Lilleoru Community
Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Agnes Aljas - Digital Cultural Heritage - Challenging Museums, Archives and Users
Notes & Reviews
Konrad Vanja, Elisabeth Tietmeyer - The Museum of European Cultures of the Staatliche Museen zu Berlin as a Platform of Intercultural Dialogue
Oodatakse ettekandeid meditsiiniantropoloogia konverentsile "Medica VII"
Rahvusvaheline interdistsiplinaarne konverents "Medica VII" toimub 9.-10. aprillini 2010 Tartus. Seekordsel "Medica" konverentsil on arutluse all kolm inimese, meditsiini ja kultuuriga seotud teemavalkonda:
- Patsiendinarratiivid
- Etnobotaanika
- Tehnika, tehnoloogiad ja inimene
Esimese kahe teema valikut on mõjutanud eelmistel "Medica" konverentsidel domineerinud teemad. Kolmas teema on välja kuulutatud selleks, et kaasa mõtlema innustada neid, kes igapäevases töös ei tegele pelgalt kultuuriuurimisega. Konverentsi märksõnaks on võimusuhted.
Kutsume kõiki lahkelt kaasa mõtlema ja arutlema. Konverentsi töökeel on inglise keel. Teeside esitamise tähtaeg on 17. veebruar.
Lähem info ja registreerimine: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaVII/
26. jaanuari teisipäevaseminar
Teisipäevaseminaris annab Kirsti Jõesalu ülevaate nõukogude argielu uurimisest etnoloogias, tuginedes praeguseks lõppenud uurimisprojekti "Argielu strateegiad ja praktikad Nõukogude Eestis" (2002-2005) tulemustele ja kogemustele.
Kirsti töötab teadurina Kultuuriteooria tippkeskuse juures. Valmimisjärgus on tema doktoritöö "Hilise nõukogude aja meenutamisviisidest", kus tähelepanu all nii elulooline meenutamine kui Eesti riigi mälupoliitika. Vt. Kirsti töid
https://www.etis.ee/portaal/isikuPublikatsioonid.aspx?LastNameFirstLetter=J&PersonVID=37217&lang=et&FromUrl0=isikud.aspx
Seminar algab 26. jaanuaril kell 12.00 Kirjandusmuuseumi toas nr. 144.
Tulge osalema ja arutlema, kõik on oodatud.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek
Neljapäeval, 28. jaanuaril kell 16.15, toimub Akadeemilise Rahvaluule Seltsi õhtu Eesti Kirjandusmuuseumis.
Kavas:
Enn Ernits. "Uskumuslikku ja ratsionaalset vadja rahvaveterinaarias".
Raamatuesitlus. Enn Ernits "Vadja haritlane Dmitri Tsvetkov". 1890-1930. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2009.
Film. "Kalitkadega sina peale". Režii Madis Arukask, kaamera Taisto Raudalainen. 2008.
Olete väga oodatud!
ARSi juhatus
19. jaanuari teisipäevaseminar
Teisipäevane seminar tuleb kirjutamisest ja lugemisest, kirja õppimisest ja kohandamisest ning Austraalia põlisrahvastest. Jutu lähteks on Penny van Toorni raamat "Writing Never Arrives Naked. Early Aboriginal cultures
of writing in Australia". Kõneleb Katre Kikas.
Seminar algab 19. jaanuaril kell 12.00 Kirjandusmuuseumi toas nr. 234.
Kõik on oodatud kuulama ja arutlema.
Ezekiel Alembi lahkunud
Saabus kurb ja ootamatu uudis Keenia folkloristi Ezekiel Alembi äkksurmast 15. jaanuaril 2010.
Ezekiel külastas Eestit paaril korral, tuues meieni Keenia rikka kultuuri võlu, võites endale sõpru ja võludes nakatava naeruga. 1998. a. visiidi ajal pidas ta Tartu Ülikoolis rahvaluule õppetoolis loenguid Keenia folkloorist, õhutades tudengeid endaga kaasa laulma ja tantsima, et õpitav paremini selgeks saaks.
Tema magistritöö analüüsis luija lastelaule, Helsingis kaitstud doktoritöö “The Construction of the Abanyole Perceptions on Death through Oral Funeral Poetry” käsitles Abanyole surmakultuuri. Koduküla ja selle ümbruse folkloor, tihedad sidemed kodukandi elanike ja pärimusega olid ta elu pärisosa, allikas, tugi tööks Nairobis Kenyatta Ülikoolis.
Ezekiel Alembi oli maailma folklooriorganisatsioonide liige, ISFNRi vahekonverentsi korraldaja aastal 2000, ISFNRi juhtkomitees Aafrika esindaja. Ta oli ka Tartus valmiva ajakirja Folklore. EJF toimetuskolleegiumi liige, retsensent ja autor, nagu mitmete muudegi ajakirjade kolleegiumi liige.
Mitmekülgse folkloristina oli tema missiooniks tutvustada oma kodukandi folkloori nii mitmekülgselt kui võimalik.
Mäetaguste artikli vahendusel saab tänagi kuulata, kuidas Ezekiel jutustab emakeeles muinasjuttu (http://www.folklore.ee/tagused/nr9/muina.htm).
Ezekiel Almebi oli ka poeet ja lastekirjanik, tema rohkem kui 40st lasteraamatust on mitmed pälvinud kirjandusauhinna.
Oma missiooniks pidas ta Aafrika lastele emakeelse kirjanduse ja hariduse andmist. Teater oli üks tema lemmikkunste, mille märgiks on Keenia Koolide ja Kolledzhite Draamafestivali presidendi ja Rahvusvahelise Noorte Näitekirjanduse Festivali Aafrika presidendi amet.
Kurvastame sõbra lahkumise üle ja tunneme kaasa Patriciale, lastele, õdedele ja vendadele.
Konverents "Noorte hääled" taas tulekul
Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum korraldavad 21. ja 22. aprillil 2010 noorte etnoloogide ja folkloristide konverentsi.
Osalema on oodatud kõik tudengid ja noored uurijad, et laiema foorumi ees astuda üles etnoloogia, folkloristika ja kultuuri-uuringute aktuaalseid probleeme, valdkondi ja suundumusi kajastavate ettekannetega (kestus 20 minutit). Esineda võib ka stendiettekandega.
Osaleda soovijatelt ootame hiljemalt 8. märtsiks ettekande esialgset pealkirja või teemat ja andmeid enda kohta (nimi, töökoht või õppeasutus ja kursus/õpe, meiliaadress, telefon).
22. märtsiks tuleb saata ettekande lõplik pealkiri ja teesid (1500 kuni 2500 tähemärki) elektroonilisel kujul, lisades ühtlasi, millised on ettekandeks vajalikud tehnilised vahendid (grafoprojektor, arvuti, heli- või videotehnika). Konverentsile valitud ettekannete teesid avaldatakse trükisena, samuti publitseeritakse paremate ettekannete põhjal kirjutatud artiklid.
Konverents toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) ja Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu).
Korraldajad:
Marleen Nõmmela, Eesti Rahva Muuseumi teadur, marleen.nommela@erm.ee
Ave Tupits, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur, avetupits@folklore.ee
12. jaanuari teisipäevaseminar
Teisipäevases seminaris 12. jaanuaril esineb Matej Goršič.
Teemaks on seekord päikese vabastamise laulu (päivänpäästöruno) võrdlev folkloristlik analüüs.
Matej vaatleb kõnealust ingeri rahvalaulu kui mitmeti interpreteeritavat teksti, mille elemente ei saa asetada ühteainsasse tõlgendusraami. Laulu paljudest seletustest moodustub üksteisesse põimunud ainestiku tõlgendusvõrgustik, kus teatud ainet saab korduvalt interpreteerida mitmest lähenemisnurgast ja kus teatud tõlgendused suhestuvad üksteisega.
Seminar algab kell 12.00 Kirjandusmuuseumi toas nr. 144.
Tulge osa võtma ja arutlema.
